/nginx/o/2017/12/02/7369823t1h6af1.jpg)
/nginx/o/2013/11/08/2609522t1h45b6.jpg)
PREP-paarisuhtekoolitaja ja psühholoog Karmen Maikalu puutub igapäevases töös kokku paljude paaridega. Tema sõnul kaob tihti mehe ja naise vaheline suhe justkui ära, kui saadakse lapsevanemateks. «Lapsevanema roll on kahtlemata väga oluline, kuid kui me kaotame ära mehe ja naise suhte, siis lapsed kannatavad,» tõdes ta.
«Eestis on suhted sassis, arutada ja lahendada neid ei osata ja ka ei taheta,» selgitas Maikalu, kelle sõnul on igaühes peidus omamoodi maasikas, mis tuleb inimese seest üles leida. «Rohkem kui pooled abieludest lõppevad lahutusega ja kokkujäänud paaridest on vähem kui pooled oma suhtega rahul. See pilt on üsna lootusetu, nii paljud lähevad lahku ja nii paljud, kes elavad koos, tülitsevad omavahel või elavad vaikses üksindudes. See ei ole paarisuhe, mida me igatseme. Igatsus toimiva paarisuhte järele on meis kõigis olemas.»
Psühholoogi sõnul on just paarisuhe kõige olulisem, sest see mõjutab pea kõiki pereprobleeme. Tihti ütlevad vanemad talle, et ei saa ju olla kõige olulisem suhe, kui kõige olulisem on hoopis laps. «Kui paarisuhe on kehv, tunneb laps end peres ebaturvaliselt ja selle all kannatab ka lapse ja vanema vaheline suhe. See ei ole meeldiv tõdemus, aga kahjuks see nii on,» tõdes ta.
Sageli kaob Maikalu sõnul mehe ja naise vaheline suhe justkui ära, kui saadakse lapsevanemateks. Hiljem, kui lapsed on suured ja lahkuvad kodust, ei oska mees ja naine enam koos olla, sest rollid on muutunud. Seepärast on oluline hoida mehe ja naise vahelist suhet kogu pere elukaare vältel. Kui on probleemid paarisuhtes, siis need kajastuvad paratamatult ka lapse ja vanema vahelises suhtes.
Probleemid paarisuhtes tekitavad psühholoogi selgitusel pingeid nii üldiselt kui ka igas pereliikmes eraldi.
«Lapsed õnnelike paarisuhetega peredest saavad emotsionaalselt paremini hakkama nii kooli kui sõpradega. Uuringud näitavad ka seda, et õnnelike paarisuhetega perekondades on inimesed tervemad, eluga rahulolevamad, tulevad eluga paremini toime ja nad teenivad ka rohkem raha,» tõi ta välja.
Eeskuju õpetab
Psühholoog toonitas oma ettekandes, kui palju lapsed oma vanemate pealt õpivad. Tema sõnul oleme me rohkem oma vanemate moodi, kui võib-olla tahaksime ja suhtemustrid korduvad erinevates põlvkondades.
«Milliseid mustreid või oskusi tahaksime me oma lastele edasi anda? See on müüt, kui öeldakse, et õnnelikus paarisuhtes tülisid või kriise ei ole. Need, kes nii ütlevad, valetavad, või ei julge iseendale ausalt otsa vaadata. Kõikides suhetes on probleeme ja kriisisituatsioone. Kõikidel paaridel on ka selliseid hetki, kus nad on koos lihtsalt selle pärast et peab, mitte ei taha koos olla. Probleem on siis, kui see tunne on pidev.»
Maikalul on kahju, et inimesed lähevad lahku, kui tulevad keerulised ajad. Öeldakse, et ei tea, mida tuleb teha. «Üks oluline asi on paarisuhte väärtustamine üleüldse, nii inimestena kui ühiskondlikul tasemel. Et me ei räägi ainult tagajärgedest, vaid oskaksime ka näha põhjuseid. Et me ka ühiskondlikul tasemel oskaks panustada, et inimesed oskaksid hoida üksteist. See on suhte hoidmise oskus,» leidis ta.
Kui kodus ei ole paarisuhte hoidmise oskust kaasa antud, on seda Maikalu sõnul võimalik õppida. Selleks tuleb mõista, millised suhtemustrid on olnud enda ja partneri suguvõsas, et aru saada, mis oli seal meeldivat ja kasulikku ning millest jäi puudu. Sellisel juhul saab analüüsida, mida ise teisiti teha.
Oma töös on psühholoog kuulnud palju arvamust, et kui paarisuhtes tuleb pingutada, siis pole see mingi suhe, sest see peaks olema lõbus ja toimima iseenesest. «Selleks, et oleks üks hea paarisuhe, nõuab see mõlemapoolset pingutamist ja kasvamist. On võimalik õppida paarisuhtesse panustamist, on võimalik õppida suhteoskuste omandamist,» selgitas Maikalu, kes soovitab sel juhul osa võtta paarisuhtekoolitusest või proovida pereteraapiat. «Kaotatud lähedust on võimalik uuesti üles leida,» lohutas ta.