Eesti esimese vintage-poe Fankadelik asutaja ja vintage-kultuuri ühe maaletooja Kirsti Salehi riidekapp peidab ainulaadseid leide kuulsate moemajade möödunud kümnendite loomingust tuliuute moepaladeni.
Vürtsikas segu vanast ja uuest
3. mai 2014, 15:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oma esimest vanade asjadega seonduvat «vau!»-hetke mäletab üks Eesti vintage-kultuuri pioneere ja buumi vallandajaid Kirsti Saleh hästi.
«Leidsin väikesena vanaema kapist elevandiluust lehviku, mille Kaiu mõisahärra oli kunagi mu vanavanaisale andnud, ega jõudnud seda ära imetleda,» meenutab Fankadeliku vintage-poe hennapunaste juustega hing ja süda.
Edasi tuli aeg, kui talle meeldis ema kingades, sukksaabastes või krimpleenkleitides ringi kooserdada. Ta oletab, et just sealt ajast pärineb tema eriline kirg 60ndate-70ndate moe ja riiete vastu. «See oleks nagu lapsepõlvenostalgia,» arutleb naine. Teiseks põhjuseks arvab ta, et tema kehatüübile ja hingelaadile sobib nende kümnendite vabam, hipilikum ja boheemlikum stiil lihtsalt kõige paremini.
Kolmas oluline ajajärk Kirsti vintage’i-vaimustuse süvenemisel oli 90ndate algus, kui toona Lasnamäel elanud naine puhtpraktilisest vajadusest ehk rahapuudusel Lasnamäe turul oma väikestele lastele teise ringi riideid ostmas käis. Ühel hetkel avastas, et aina rohkem leiab ta sealt asju ka endale: Armani, Moschino, Givenchy... Oli rohkem ja vähem väärt, nimega ja nimetut kraami, aga ka tõelisi pärleid, mida ta kannab siiani.
«Igatahes põen vintage-haigust tänaseni,» ütleb Kirsti ja lisab, et see pole talle äri äri pärast, vaid elustiil. Põnev maailm, vanad lugudega asjad, ajalugu. Iial ei tea, millele juhuslikult sattuda võid! Ootusärev otsimine, siis elamuslik leidmine – ja seda mitte sugugi ainult välismaa kirbuturgudelt, laatadelt ja vintage-äridest, vaid ka meie kauplejailt Pärnu Zigri-Migrist ja Tartu Vintage Kompvekist Kuressaare Retro Ruumi ja kõigi Tallinna tegijateni. Muide, Ameerika, kust sõjad pole üle käinud nagu Euroopast, on vintage-lembestele uus kullaauk, mainib ta.
Üks, mis naist vintage-riiete juures eriliselt võlub, on nende kvaliteet. «Uskumatult head kangad, kõrgel tasemel lõiked ja rätsepatöö, õige suurusnumber istub seljas nagu valatud. Ja kui üks mantel on ikka ajahambale vastu pidanud 50 aastat, püsib ta samasugune ka järgmise poolsajandi,» ütleb Kirsti, tõmmates parasjagu pildistamiseks selga ühe oma lemmiku, Ameerika disaineri James Galanose šiki virsikukarva kevadmantli 60ndate lõpust. Selle mehe rõivaid on kandnud Marilyn Monroe ja Nancy Reagan, need on jõudnud Oscari-gala punasele vaibale ja tema rõivakunsti ihalevad ka tänapäeva staarid Celine Dionist Heidi Klumini.
Kirsti tunnistab, et see võib ju kõlada lapsikult, kuid ta on veendunud, et vanadesse vintage-riietesse on pandud rohkem hoolt ja armastust kui praegusaja massitootmise rõivakuhilatesse. Pealegi tähendab vintage isikupära, erilisust, säästlikkust ja teinekord ka investeerimist. Oma 20ndatest-30ndatest pärit – neid art-deco’likke kümnendeid armastab ta samuti – piduliku musta kleidiga kannab ta näiteks randmel haruldast Chaneli Verdura Maltese käevõru, mis on 30ndate originaali eeskujul tehtud 80ndatel. Nüüd maksab see mitu korda rohkem kui mõne aasta eest, kui Kirsti selle pea olematu hinnaga New Yorgist soetas.
Kirsti Salehi stiilivihjed
• «Miksin uut ja vana. Legendaarseid moenimesid ja lihtsalt mõnusaid riideid. Näiteks ehted, kott ja mantel vintage; kingad, tuunika, sukad uus.»
• «Riie peab olema mugav, kvaliteetne, isikupärane. Vintage seda on.»
• «Vähem on alati rohkem. Kui kogu toredus korraga selga tõmmata, ei pääse ükski asjadest mõjule ja näed välja pigem naeruväärne või maitsetu.»
• «Meeldib androgüünne stiil, must. Maksiseelikud ja -kleidid igal aastaajal. Iial ei saa küllalt siidist ja sametist. Musti riideid vürtsitan vanade ehete, kottide ja muuga. Isegi mu punased juuksed ja efektne meik on mustale piisav lisand. Väldin loomamustreid.»
• «Vintage-lemmikuteks on Ameerika disainer James Galanos – ühed paremad materjalid ja lõiked; Jean Patou 20ndate-30ndate kleidid; meeldib ka Chanel, kuid selle moemaja riideid eriti ei liigu, kõik on kollektsionääride käes. Muide, vana Chanel võib maksta rohkem kui uus!»
• «Soovitan kõigil soetada ainult neid vintage-asju, mis jäävad kummitama, millega tekib tunnetus, et see on minu asi. Ja kuldreegel: klassikalise lõike ja naturaalse materjali väärtus ajas ei kahane.»
Vintage Tallinnale!
Järgmisel pühapäeval, emadepäeval, peetakse lillepaviljonis järjekordset retro- ja vintage-kultuuri päeva Vintage Tallinn Vol 9, kuhu kogunevad kauplema värvikad entusiastid üle kogu Eesti, sh Fankadelik.
On arvata, et talvega on vintage-seltskonnal nii mõnigi moemaiuspala tallele pandud – kes ees, see mees, nii et emad käekõrvale ja vanu asju vaatama!
Üritus on avatud kl 11–18.