Wicca restoran Laulasmaal – söömispeatust väärt

Oodake ainult, kui ilmad soojemad ja päikest rohkem, siis on männimetsa rüppe ja mere kaldale jääva Laulasmaa spaa restorani Wiccasse nädalavahetusel kohta arvatavasti veelgi raskem saada – eriti magusad võivad olla merevaatega rõdulauad. Juba läinud laupäeva õhtune uitmõte möödasõidul sinna põigata läks üle noatera õnneks. «Keeruline, aga kaks kohta leiame,» öeldi telefonis.
Restoran ise on restoran selle sõna parimas tähenduses.

Laual valged linad ja salvrätid. Kelnerid viisakalt vestides-viigipükstes, ettekandjad šanellilikult mustades kleitides. Teenindus asjatundlik ja sõbralik. Publiku seaski on palju neid, kes restoranitulekuks end viisakalt riidesse sättinud, juuksed kamminud ja meigiga vaeva näinud. Vahepausidega mängib taustaks elav muusika, kitarrimees.

Kelneri hoiatus, et roogadega võib minna paarkümmend minutit, meid ei heiduta, pealegi toob ta kohe lauda leivaliua, kus muu hulgas koka tervitus, mõnusalt suus sulavad kilu-musta leiva trühvlid. Värske seemneleib ja mitut sorti kuklid on aga maja originaal, nõgesesepik ja või-toorjuustu-ürdi määre jäävad erilisusega kauaks meelde. Menüü sissejuhatuses lubab peakokk muu hulgas külluslikku taimemaagiat.

Võtame alustuseks ühe maja hittidest, soolasiia hapukoorevahu, kartulirösti, kalamarja, vutimunade ja rohelisega (9 eurot). Tükikestena röstkartuliliistakatel pakutud siig on värske ja hea, kõik muu seal ümber lisab aga silma- ja maitseilu, mida ammu kogenud pole. Olgu need või oranžid astelpajumarju meenutavad kelmikad kuulikesed, mis osutuvad krõmpsudeks porganditeks. Või vahune hapukoor ja vutimuna, mis soolasust mahendavad. Värskest murulaugust ja redisest rääkimata.

Siis tuleb koha võis smooritud lillkapsa ja valge veini kastmega (17 eurot) ning seapõsk suitsuse lillkapsapüree, peekonipuru ja punaveinikastmega (15 eurot). Koha ise ei üllata, küll aga järjekordne köögiviljatrikk seal kõrval, värskelt marineeritud kurgipallikesed. Ka kalamari taldrikuserval lisab stiili. Otsekui suitsumaigune seapõsk, mille puhul kelner rammususe kohalt hoiatab, ületab pehmuse-muredusega kõik ootused, punaveinikaste lisab sügavust, lillkapsas sedasama suitsust mekki.

Kahe peale võetud jääkülm toorjuustukook vaarikakastmega (6 eurot) on jällegi midagi täiesti uut: värskete marjade ja tuhksuhkrupuistega. Jahust koogipõhja sel pole, toorjuust on ilmselt sügavkülmas koogiks vormitud – vägisi viib mõtted juba suvele.

Jah, see kõik ei ole just kõige odavam, kuid ühestki kulutatud eurost pole ka kahju.