Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Internetikasutust pole mõtet lapsele keelata

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: Scanpix

Tänapäeva laste jaoks on internet muutunud oluliseks  igapäevaelu osaks, mida kasutatakse vähem või rohkem aktiivselt iga päev. Seal on võimalik õppida, uurida, avastada, suhelda, leida uusi sõpru, osaleda erinevates tegevustes, meelt lahutada ja lihtsalt vaba aega veeta, kuid selle kõrval võib internetikasutuses peituda ka mitmeid ohtusid.

Seda kõike on viimaste aastate jooksul uuritud projektis EU Kids Online*, kus küsitleti 9-16-aastaseid lapsi ja nende ühte vanemat 25 Euroopa riigis. Selle uuringu põhjal selgub, et laste internetikasutus muutub üha mitmekesisemaks ja ka privaatsemaks, üha enam kasutatakse internetti nutitelefonides ja tahvelarvutites ja seega vanema silma alt eemal, kirjutab Julged hoolida.

Kõige enam häirib kiusamine

Rääkides internetiriskidest, tuleb kõigepealt öelda, et enamasti teevad lapsed internetis mitmesuguseid potentsiaalselt kasulikke asju, kuid mõnedel juhtudel puutuvad nad kokku ka negatiivse ja häiriva sisuga. Uuring näitas, et olenevalt lapse soost, vanusest ja isikuomadustest kogetakse riske ja sellest saadavat kahju väga erinevalt, samuti on see riikide lõikes väga erinev.

Näiteks Eestis tundis end internetis juhtunu tõttu häirituna 25 protsenti lastest (Euroopa keskmine 12 protsenti), olles seega Euroopas esikohal.

Kõige enam kõikidest internetiriskidest tunnevad lapsed end häirituna kiusamise tõttu, mida samuti Eestis esineb suhteliselt palju – 14 protsenti (Euroopa keskmine 6 protsenti). Küberkiusamise puhul on oluline märkida, et selle toimemehhanismid ja levimus on sarnased tavakiusamisega, mistõttu ei tuleks küberkiusamist vaadata kui eraldi sekkumist nõudvat valdkonda, vaid tegeleda kiusamise tõkestamisega üldiselt.

Lapsevanemad ei ole teadlikud

Uuringus käsitleti ka lapsevanemate teadlikkust ja sekkumist oma laste tegevusse internetis. Tuli välja, et riskidega kokkupuutunud laste vanemad ei ole sageli juhtunust teadlikud, samuti on laste usaldamine iseseisva toimetuleku suhtes suhteliselt kõrge (eriti kehtib see poiste puhul). Meetodid, mida vanemad kasutavad laste internetikasutuse juhendamiseks ja jälgimiseks, on riigiti väga erinevad.

Eesti vanemad on aktiivse vahendamise meetodite osas (lastega internetist rääkimine, kooskasutamine jne) Euroopa keskmisest mõnevõrra maas, kuid mõnevõrra sagedamini räägitakse lastega turvalisest internetikasutusest.

Euroopa võrdluses vähem kasutatakse Eestis ka lapse internetikasutamise piiramist ja tehnilist vahendamist (sisufiltrid jne) lapse internetikasutuse kontrollimiseks.

Siinkohal võikski anda mõned olulisemad soovitused lapsevanematele, et lapse internetikasutust turvalisemaks muuta:

  • Ole teadlik sellest, mida su laps internetis teeb. Julgusta last tulema sinuga rääkima, kui talle miski internetis muret valmistab.
  • Ära arva, et sa tead internetist või arvutitest vähe ja seetõttu ei oska oma lapsele nõu anda. Internetis läheb tarvis samasuguseid sotsiaalseid oskusi ja käitumisreegleid nagu igal pool mujal. Neis asjus oskad sina oma lapsele nõuandjaks olla.
  • Internetikasutuse keelamine ei aita, siis jätad oma lapse ilma ka paljudest positiivsetest võimalustest, mida internet pakub. Selle asemel lepi lapsega kokku internetikasutuse reeglites, mida, kui palju ja millal võib kasutada.
  • Räägi lapsega internetikasutamisest ja peamistest turvalisuse põhimõtetest: mida ja kellele võib internetis enda kohta avaldada, missugused ohud kaasnevad võõraste e-kirjade ja sõnumite avamisega, kuidas valida salasõnasid ja paroole jne.

* Rohkem infot projekti ja selle tulemuste kohta http://eukidsonline.ut.ee/

Tagasi üles