Ehkki neil lapsevanematel, kes sõidutavad oma lapsi iga päev mitme kilomeetri taha mõnda eliitkooli, olgugi, et elukohajärgne kool on kõrvaltänavas, jagub argumente kuhjaga, on lapsele siiski märksa turvalisem käia koolis kodu lähedal.
Kodu lähedal asuv kool säästab närve
12. aprill 2014, 12:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tean perepead, kes sõidutab igal hommikul oma kaht algklassides käivat last uhke autoga Piritalt kesklinna kooli, kuigi korralik algkool on täpselt kahe tänavavahe kaugusel. Küsimusele, miks ta ei lase lastel kodu lähedal õppida, vastab ta, et eliitkoolis on parem seltskond ja sellest võib lastel edaspidises elus kasu olla.
Tallinna prantsuse lütseumi direktori Lauri Leesi hinnangul on kodulähedase kooli teema poliitilistes tuultes üles puhutud ja pigem moeküsimus. «Maal võib ju ka kool mitme kilomeetri kaugusel olla ja keegi ei tee sellest numbrit. Ongi hea, kui laps varakult linnaga harjub ja oskab ise bussi või trammiga sõita,» lausub ta.
Leesi sõnul peabki laps õppima kodust kaugemal liikuma. «Teatrit ei saa ju ka Lasnamäele teha, etendustel tuleb ikka kesklinnas käia,» lisab ta veel ühe argumendi. Oma pikaajalistest kogemustest teab ta, et lapsi on igasuguseid ja ka lollusi saab igal pool teha, asugu siis kool kodu lähedal või sellest kaugemal.
Sõbrad kodu lähedal
Virge Õismäe kaks last käivad Merivälja koolis, mis asub nende elukohast mõne minuti tee kaugusel. «Kui nad käiksid linnas koolis, peaksime kõik märksa varem hommikul üles tõusma ja lapsed oleksid väsinud. Ma ei saa 2. klassis käivat tütart praegugi kuidagi maast lahti. Kui midagi koju ununeb, saab laps sellel vahetunni ajal järel käia. Ma ei pea muretsema, sest tee kooli ja sealt koju on täiesti ohutu, sest liiklus on siin väike. Ka jääb lastel pärast kooli rohkem aega mängimiseks,» selgitab ta.
Õismäe hindab kõrgelt sedagi, et laste sõpruskond on sealsamas kodu lähedal: «Pole nii, et kui laps läheb koolist sõbra juurde, siis pean talle pärast Nõmmele või Tabasalusse järele sõitma. Teiseks on ka sõprade vanemad kõik mulle tuttavad ja vajadusel saan iga päev koolist läbi hüpata, et õpetajatega rääkida.» Eeliseks peab ta sedagi, et niipea kui ilmad soojaks lähevad, saavad lapsed kooli vurada tõukeratastega, mille tarvis on kooli juurde parklagi tehtud.
Naine toob näite sellest nädalast, kui tema tütar kooli minnes tõukerattaga kukkus ja riided ära määris. «Ehkki ta pidi minema tagasi koju riideid vahetama ja jäi kooli pisut hiljaks, suurt probleemi sellest ei tekkinud,» lausub ta ja lisab, et kodu lähedal koolis käivad lapsed on kindlasti palju iseseisvamad kui need, keda iga päev autoga koolimaja ukse ette sõidutatakse.
Merivälja kooli direktor Kaja Laanmäe ütleb, et tal on kahju neist ümbruskonna algklassilastest, keda vanemad linna kooli sõidutavad, sest nii pikeneb nende koolitee oluliselt. Arusaama, et Tallinna kesklinna koolides saab parema hariduse, ei pea ta millegagi põhjendatuks. «Meie kooli lapsed on ilma vaevata sisse saanud ka nõndanimetatud eliitkoolidesse,» nendib ta. Merivälja kooli head õpitaset näitas ka Eesti Ekspressi koostatud algkoolide edetabel.
Väikese kooli eeliseks peab direktor sedagi, et õhkkond on sõbralik ja koolikiusamist vähem. Kokkuvõttes on sellises hubases keskkonnas kasvavatel lastel koolistressi hoopis vähem. Lapsed lähevad koos koolist koju ja suhtlevad ka pärast tunde omavahel. Koolis tegutsevad huviringid, kus samuti on tänu lähedusele mugav käia.
Pole vaja kampa koguneda
Paljud lapsed käivad ilusate ilmadega koolis jalgratta või «tõuksiga» ehk tõukerattaga, sestap on koolimaja ette rajatud ligi 150 kohaga parkla jalgrataste ja teine mõnekümne tõukeratta tarvis. Osa eelistab aga oma kooliteed sammudega mõõta. See ei tähenda siiski, et siingi kooli ees tundide lõppemise ajal uhkeid autosid ei seisaks, aga neid ei ole ka üleliia palju.
Kui kodu igaühel ise kandis, aga tahaks ka pärast kooli koos aega veeta, seavad paljud õpilased pärast tunde sammud mõnda kaubanduskeskusse, kus niimoodi kogunevad kambad võivad ka probleeme tekitada.
Turvafirma G4S teenistusjuht Kaido Kalamets ütleb, et mingit uuringut pole sel teemal tehtud, aga talle tundub, et kaubanduskeskustesse kogenevad noored, kel pole kuhugi mujale minna ja kes otsivad tähelepanu. Suuresti on seega tegemist sotsiaalse probleemiga. «See on koht, kuhu saab ilma rahata, kus on soe, saab istuda ja on rahvarohke. Sinna koguneb väga erinevas vanuses lapsi ja noori ning nende sekka võib sattuda ka pahade kavatsustega inimesi. Kambas on sellistel lihtne noori halvale teele juhtida,» räägib ta.
Suurema tähelepanu alla sattusid kaubanduskeskused seoses 23. märtsil Tallinnas Solarise keskuses toimunud kaklusega. Kalametsa sõnul on aga avaliku korra rikkumisi esinenud sellest ajast peale, kui suured kaubanduskeskused tekkisid. Suuremate sigaduste korraldajad on tavaliselt ise täisealised, vahel koguni varem kinni istunud tegelased, kes siis noori endaga kaasa haaravad. Turvameeste ülesanne on hoida olukorral silm peal ja vajadusel kutsuda politsei.
Kui kaupluse ees või sees koguneb paarikümnepealine noortejõuk, hakkab see ülejäänud inimesi häirima, sest keegi lärmab või tõukleb, mõni virutab jalaga vastu seina või ropendab ja lõpuks võib olukord sootuks kontrolli alt väljuda. Esineb ka suitsetamist ja alkoholi tarvitamist. Kui keegi tunneb ennast häiritu või solvatuna, soovitab Kalamets pöörduda otsekohe poe turvatöötaja poole.