Katrin läks mõni aasta tagasi töötukassa partneri kaudu välismaale head õnne ja suurt palka otsima, kuid tuli tagasi tühjade pihkudega. «Hea, et elusa ja tervena tulema sain, aga miinusesse jäin ikka kõvasti selle õppetunniga,» tunnistas Katrin, keda püüti korduvalt sundida ka keha müüma.
«Eks minnakse ikka selle pärast, et loodetakse, et mujal on parem. Siin oli palk kehv, tahtsin vaheldust, põnevust ja uudsust,» rääkis Katrin. «Seda kõike ma sain, aga maksin sellele ohtlikule «lõbule» ise peale,» kirjutab Pealinn.
Katrin kandideeris töötukassa rahvusvahelise partneri EURES-i kaudu Kreekasse baari tööle koos kahe sõbrannaga. Tööpakkumine tuligi ühest maakohas asuvast baarist.«Kõik oli justkui ilus ja tore. Läksime kohale, esimene nädal oli lust ja lillepidu, viidi sööma ja anti kolmetoaline korter,» meenutas Katrin. «Kui lõpuks baaris tööle hakkasime, taheti aga ikka rohkemat kui et valad jooki ja naeratad. Sisuliselt pidime hakkama ka oma keha pakkuma.»
Inimkaubitsemise ennetamise ja ohvrite abistamisega tegeleva organisatsiooni Living for Tomorrow juhataja Sirle Blumberg ütles, et enne välismaale tööle minemist tuleks kindlasti kontrollida tööandja tausta ja küsida töölepingut. Enim probleeme esinevat Eestis registreeritud vahendajatega. Blumbergi sõnul on inimesed välismaalt tööpakkumist saades tavaliselt õnnelikud, ja kui veel öeldakse, et minekuga on kiire, ei kiputa tööandja tausta uurima. «Sageli teatakse ainult kellegi eesnime, kes lennujaama või sadamasse vastu peaks tulema,» selgitas ta. «Aga tingimata tuleks uurida firma tausta ja küsida töölepingut, isegi kui töö on saadud mõne tuttava kaudu,» märkis Blumberg. «Paraku lähevad enamasti just tuttava kaudu saadud töökohtadel asjad hapuks.»
Katrin ja tema sõbrannad olid õnneks kolmekesi ja oma dokumente nad kordagi käest ei andnud. Katrini sõnul on tal tagantjärele hea meel, et nad ettevaatlikud olid ja töökohalt kiiresti ning sõna lausumata lahkusid. Ent ka järgmine töökoht, mille tüdrukud kohaliku tööturuameti abil leidsid, osutus kohutavaks katsumuseks. «Leidsime iseseisvalt töökoha samuti baaris, aga sealne omanik kasutas meid ikka väga ära. Pani oma riideid pesema ja koristama ning tegema asju, mis üldse ei olnud ettekandja ülesanne,» rääkis Katrin.
Tüdrukute tööpäevad venisid topelt pikemaks, kuid palk, mida nad said, oli napp. «Lõpuks ütles baariomanik, et see korter on mõeldud elamiseks ühele inimesele, ja tahtis meid eraldada. See mulle ei meeldinud, läksime ka sealt minema. Töötasin veel kolmes baaris ja igal pool oodati muud kui seda, et ma oleks ettekandja,» selgitas Katrin. «Mul on hea meel, et lõpuks Kreekast tööorjusest pääsesin, aga jäin ikka kõvasti miinusesse. Helistasin koju, et ema saadaks raha lennupileti ostmiseks. Kõik see, mida seal teenisin pluss Eestist saadetud raha kulus ära, kätte ei jäänud midagi.»
Katrinil läks kokkuvõttes tõesti veel hästi, sest tüdrukud, kellel polnud lähedasi, kes kojusõidu raha saadaks, andsid alla ja hakkasidki baariomaniku tahtmist tegema. «Minu sõbranna toanaaber läkski lõpuks ühe kliendiga koju,» mainis Katrin.
Kes välismaale tööle ihkab, võiks Katrini sõnul kõigepealt mõelda, kas helget tulevikku pakkuvad töökuulutused ka tegelikkusele vastavad. Kindlasti tasub tööandjate tausta kontrollida ja lepingut nõuda.
Esmase kontrolli saab tööandja kohta teha, otsides maksuameti kodulehelt, kas firma on maksuvõlglane. Kui on, siis on see esimene märk, et Eesti ettevõtte tausta tuleks põhjalikumalt kontrollida. Samuti võiks kahtlust tekitada see, kui alguses on aega küll, aga äkki läheb nii kiireks, et ei jõuta eelnevalt töölepingut saata.
«Kohapeal on töölepingu muutmine alati keerulisem juba keelebarjääri tõttu,» selgitas Blumberg. «Samuti tasub lasta juristil leping üle vaadata, et pärast ei oleks vaidluse kohti.»
Nõu võiks küsida ka Living For Tomorrow nõuandetelefonilt või töötukassa all tegutsevalt EURES-ilt, mille kodulehelt leiab ohtralt informatsiooni. «Vajadusel saame aidata ka töölepingut üle vaadata,» tähendas Blumberg. «Alati on mõistlik probleeme ennetada, mitte hakata hiljem enda õiguste kaitseks töövaidluskomisjoni või kohtusse pöörduma.»
Kui mingisuguseid vahendajaid ei ole ja eestlane töötab näiteks Soome tööandja all, siis tuleb Blumbergi sõnul probleemide korral pöörduda Soome töökaitseametisse. «Neil on palju informatsiooni tõlgitud eesti keelde ja juba ka kontaktisikud, kes nõustavad eestlasi eesti keeles.»
Töötukassa vahendab EURES-i kaudu samuti tööpakkumisi Soome, need on küll kõik kontrollitud, kuid sinnagi hulka satub mõnikord selliseid, kes ei ole korrektsed. «Kui aga firma kohta on kaebus tulnud, siis enam teda sinna nimekirja ei võeta,» ütles Blumberg. «Inimesed võiksid probleemidest kohe teada anda.»