Laste kasvatamine pole sugugi lihtne. Nad testivad sind kogu aeg, aga sellele vaatamata pead jääma endale kindlaks ja ei tohi ägestuda. Enamik meist ei saa sellega perfektselt hakkama. Ikka tuleb ette, et ütleme kogemata midagi sellist, mille pärast tuleb hiljem vabandada.
Mõned apsud on siiski inetumad kui teised. Psühholoog Chick Moorman toob portaalis Babble välja seitse lauset, mis võiks jääda ütlemata ka kõige suurema viha korral.
«Kui sa ei jäta, siis ma lähen ära!»
See lause süvendab lapse kõige suuremat hirmu – mahajätmist.
«Miks sa ei võiks olla rohkem nagu su õde/vend?»
Lapsi ei tohiks võrrelda, suhtu nendesse individuaalselt.
«Sinu pärast me läksimegi lahku!»
Ükski laps pole süüdi, et vanemad ei suuda oma suhteid sirgeks rääkida.
«Sest ma ütlesin nii ja kõik!»
Sellega ütled lapsele, et tema pole oluline, ainult sina oled. See soosib võimuvõitlust.
«Ah, las ma teen ise.»
Arvad, et aitad last, aga suure tõenäosusega soodustad ka õpitud abitust.
«Sa peaksid ennast häbenema.»
Häbi viib madala enesehinnanguni. Seda eriti siis, kui laps ei saa aru, mida ta valesti tegi.
«Me ei tahtnudki sind.»
Kui sulle peaks mingil põhjusel olema arusaamatu, miks nii öelda ei tohiks, siis kujuta ette, mida sa ise tunneks, kui sulle nii öeldaks.