Ulme köögis – tehnoloogia trügib toidumaailma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toidumaailm on tehnoloogia ja veidrate trendide rünnaku all. Järgnev valik kulinaaria moeröögatustest aitab otsustada, kas uued riistapuud ikka teevad elu lihtsamaks – ja kuidas mekivad ritsikamaiustused.
Valvsad jääkuubikud
Pärast pildituks joomist ja haiglas ärkamist otsustas üks Massachusettsi tehnoloogiainstituudi tudeng, et tuleks midagi argieluks kasulikku valmis nokitseda. Teadustöö viljaks said digitaalsed jääkuubikud, mis peaksid purjutajaid ohjeldama, loendades nende lonksusid. Nii hoiatavad LED-sensorite ja akuga varustatud jäätükid liiga kiire rüüpamise korral esmalt rohelise tulukese asemel kollasega. Kui seejärel aeglustamist ei tule, muutuvad kuubikud punaseks ning viimase hoiatusena saadavad need sõbrale sõnumi.
Kutsu staarkokk koju!
Teine hullumeelne plaan on tuua igale soovijale koju elusuurused holograafilised kujutised staarkokkadest. Electroluxi disainikonkursil tutvustatud plaani loojate sõnul on üks eesmärke pakkuda üksikutele inimestele võimalust nautida toiduelamusi inimestega, kes võivad samal ajal olla teisel pool maakera, olgu selleks siis kuulsad kokad või kaugel viibivad pereliikmed. Rootslaste seadeldis võimaldaks edasi anda ka teisest köögist tulevat lõhna.
Nutikas nuga
Kui on olemas juba nutikad telefonid ja isegi jääkuubikud, siis on kindlasti vaja ka tarka nuga. Vähemalt nii arvab Lõuna-Korea disainer, kes on välja töötanud toidu värskust, bakterite, pestitsiidide, vitamiinide ja toitainete hulka mõõtva noa, mis ühtlasi kiirgab negatiivseid ioone, hoides sellega toidu kauem värskena. Sensorite, aku, nuppude, lasteluku ja ekraaniga varustatud seadeldis ei meenuta küll esmapilgul nuga, aga disaineri sõnul on seda igati mugav käsitseda.
Söödav jogurtitops
Harvardi ülikooli teadlased on keskkonna säästmiseks astunud veel sammu edasi ning soovivad oma uue meetodiga WikiCell levitada söödavaid pakendeid. Nõnda võib maitsva roa peale krõmpsutada söödavat topsi või joogile peale haugata kokteiliklaasi. Nii tahketele toitudele kui ka suppidele ja mahladele sobiv kõva söödav kest sisaldab näiteks pähkleid või juustu ja neid koos hoidvaid kaltsiumiioone.
Prindi endale pitsa!
Populaarse 3D-printeri arendamisel on jõutud niikaugele, et sellega saab isegi toitu välja printida. Nii tuleb Foodini-nimelisse masinasse sisestada kapslid vajalike koostisainetega ning soovitud toit prinditakse kihtide kaupa välja. Siiski ei ole lugu nii lilleline, kuna masin ei küpseta toitu valmis ning prinditud pitsa tuleks siiski veel ahju pista. Ennekõike astronautidele mõeldes loodud kaadervärk võimaldab printida ka näiteks pastat, komme, kooke või hamburgereid.
Prillide või kahvliga saledaks
Tokyo teadlased on välja mõelnud dieediprillid, läbi mille vaadates paistab toit poole suurem. Kuna käed tunduvad läbi prillide normaalse suurusega, siis tegelikkusest suuremana paistev toit saadab ajule petlikke signaale ja inimesed söövad ligikaudu kümme protsenti vähem. Hongkongis tegutsev firma tõi aga turule targa kahvli HAPIfork, mis mõõdab ampsude intervalli ja söömisele kuluvat aega ning annab vibreerides märku, kui inimene liiga kiiresti kugistama kipub. Sensoritega kahvlit saab ühendada ka arvutiga, kust saab hiljem kogu söömisinfot täpsemalt uurida.
Rasvamagnet ja sissehingatav toit
Rasvumise vastu aitab võidelda ka imemasin, mis eemaldab tootjate sõnul toidult kogu rasva, kalorid ja halva kolesterooli. Riistapuu kasutamiseks tuleb aga toit enne külmutada ning alles seejärel toidu pealt masinaga üleliigne rasv sisse imada. Kaalust aitab alla võtta ka toidu söömise asemel selle sissehingamine. Vähemalt nii arvavad teadlased teispool ookeani. Alguse sai see Harvardi ülikoolis valmistatud inhalaatorist, millest sai tumeda šokolaadi aroomi sisse hingata. Kanada kokk Norman Aitken otsustas toodet edasi arendada ning nüüd võivad tema kliendid kõrre abil suppi sisse hingata ning saada tõelise maitseelamuse ilma kaloreid sisse söömata.
Veidrad energiabatoonid
Tavaliste müslibatoonide asemel on nüüd palju trendikam krõbistada eksootilisema sisuga maiustusi. Nii võib proovida loomalihast valgusnäkke, peekoni- või ritsikatäidisega batoone. Näiteks Chapuli firmas läheb iga ritsikamaiuse sisse vähemalt 40 putukat ning need maitsestatakse kookose, šokolaadi, ingveri või kohviga. Jahuks tehtud putukate mekki ei ole aga tootjate sõnul tundagi. Selline toode sobib hästi ka mulluse ÜRO üleskutsega süüa võitluses nälja vastu putukaid.
Hübriidtoidud
Viimastel aastatel on eriti populaarseks saanud eri toitude ristamine. Näiteks on edukad moodustised croissant’ist ja sõõrikust cronut’id või sõõrikust ja keeksikesest duffin’id, aga katsetatakse üha rohkem ka soolase ja magusa toidu liitmist. Nii levivad kreemikoogid kurgiga, pitsad šokolaadikreemiga, kalaga Napoleoni koogid, hapukurgikommid, härjapõsepontšikud ja lehtkapsast jääpulgad.
Kolmekäiguline näts
Filmist «Charlie ja šokolaadivabrik» tuntuks saanud kolmekäiguline näts ei ole enam fantaasia. Nimelt on briti teadlaste tiim nanotehnoloogia abil valmistanud nätsu, mille närimisel tunneb inimene kõigepealt eelrooga, edasi nätsutades ilmub pearoog ja lõpuks dessert. Maitsekihid on eraldatud maitsetu želatiiniga, mis ei lase eri käikudel seguneda.