Esimese ideaalse kohtingu valem on ju iseenesest lihtne: õhtusöök küünlavalgel + suudlemine = kutse järgmisele kohtingule. Ideaalse suhte valem pole ka eriti keeruline: ajastus + suhtlemine x vastastikune ligitõmme - emotsionaalne pagas = intiimsus. Aga kas on olemas ka igavese armastuse valem?
Meil kõigil on olnud kokkupuuteid vastassooga, kus meile tundub, et kõik on justkui õige, kuid ometi ei jäänud need suhted püsima. Armastus võib olla masendav, kirjeldamatu, haaramatu. See saab alguse soojast kohast intiimsuse ja elevuse vahel, seda on raske kunstlikult tekitada ja selle hoidmine võib olla väsitav, kirjutab Business Insider.
Kuigi teadlased pole veel suutnud välja nuputada, milline peaks olema ideaalne partner, väidavad matemaatikud, et nemad on avastanud valemi, mille abil on võimalik välja arvutada, kas armastus jääb püsima või mitte. MSNi tellitud uuringu tulemusena koostati nimelt armastuse valem, mis määrab olulised koostisosad eduka ja pikaajalise suhte jaoks.
Tuli välja, et hea huumorisoon on sama oluline kui näiteks see, mitu voodikaaslast on inimesel olnud. Uuringus osalenud 2000 mehest ja naisest 25 protsenti olid veendunud, et partneril võiks enne neid olla vähemalt neli voodikaaslast (üks mees viiest jäi kindlaks aga vanale heale põhimõttele, et tema peaks naise esimene ideaalne voodipartner olema). Sellest järeldati, et viies (voodi)partner võib olla see üks ja õige.
Selgus ka see, et meeste jaoks on välimus olulisem kui intelligentsus ja mehed usuvad naistest enam ka seda, et hea seks on tähtis õnneliku ja kestva suhte jaoks.
Väidetavalt suudab selle uuringu põhjal koostatud valem määrata kindlaks, kui kaua võib armusuhe püsida. Valem ise on järgmine:
L = 8 + 0,5Y - 0,2P + 0,9Hm + 0,3Mf + J - 0,3G - 0,5(Sm - Sf)2 + I + 1,5C
Pane tähele: kõik «kui oluliseks peavad» punktid on hinnatavad skaalal 1-5, kus 1 tähendab «pole oluline» ja 5 tähendab «väga oluline». Näiteks kui teie mõlema jaoks on partneri välimus väga oluline, siis teie suhtes on G = 10. Kui naine hoolib vaid natukene rahast, siis Mf = 2.