Treenerid Kristjan Koik ja Risto Uuk kirjutavad teadliktreening.com blogis kriitiliselt sellest, kuidas kajastatakse TV3 saates «Kaalul on rohkem kui elu» kaalulangetusprotsessi.
Treenerid näevad saates «Kaalul on rohkem kui elu» mitmeid vigu
/nginx/o/2017/12/02/7369823t1h6af1.jpg)
12. veebruar 2014, 18:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saate «Kaalul on rohkem kui elu» teise hooaja esimeses saates osales Cätly, kel ei õnnestunud oma eesmärke täita. Treenerid Kristjan Koik ja Risto Uuk otsustasid saatest oma blogis pikemalt kirjutada, sest nende sõnul ei tohiks võtta inimesed selles saates tehtud valikuid, otsuseid ja soovitusi ilmtingimata enda kaalulangetuse strateegiateks. «See on televisioon,» toonitavad treenerid ja märgivad, et ehk ei treeni saate treener Erik Orgu oma kliente tegelikult üldse nii ning nähtu sõltub saate formaadist ja publiku tähelepanu hoidmisest.
«Meie eesmärk pole kritiseerida isikuid, kes selle saate koostasid, vaid väiteid ja soovitusi, mis saates kõlasid. Meil pole isiklikult mingit vimma kellegi vastu, kes saates osalesid, küll aga arvame, et saate vaatajad väärivad teada, mis saates meie meelest pigem valesti on,» kirjutavad nad. «Me tahame juhtida tähelepanu sellele, et kaalulangetus võib teistmoodi käia. Ei pea piinlema, ei pea toidugruppe vältima, ei pea nii karme treeninguid tegema, ei pea kartma trenni minna jne.»
Treeneritele jäi silma, et saates osales 120 kg kaaluv naine, kes polnud viimased 3 aastat treeninud. «Kehakaal ja pikk eemalolek treeningust võiks panna treenerit mõtlema, et treenitav võiks alustada väga vaikselt ning harjutused võiksid olla jõukohased. Naise harjutuste valik ei olnud meie arvates talle jõukohane: «kosmonaudid», üles surumised, sörkjooks, mäkkejooks. Sellised loosungid, nagu «Appi ma ei suuda, mul läheb pilt eest ära», «Nüüd ma ei tee enam mitte ühtegi asja», «Vastik, kurnatud» võiksid kõik olla häirekellad treenerile, et treening pole jõukohane ning motivatsioon treenida on madal, mille tõttu tasuks treeningkavas muudatusi teha. Veel parem oleks meie arvates olnud üldse sellist asja ennetada.»
Treenerite sõnul ei tohiks motiveerimistehnikate hulka kuuluda saates kuuldud laused stiilis: «Väike laps jõuaks tund aega ronida, sa ei jõua ühte minutitki», «Iga nädal nii-öelda sundkaaluda». «Milleks motiveerida läbi hirmutamise ja enesehinnangu maha surumise?» küsivad nad.
Lisaks häiris Kristjan Koiki ja Risto Uuki telesaates treener Erik Orgu suhtumine toitumisse. Sellised väljendid, nagu «Et kaalu langetada, tuleb naisel loobuda kõigest sellest, mida ta seni nautinud on» või «Kui teatud asjad su menüüs edasi on, siis sa pead ennast hulluks rabelema» on treenerite selgitusel kõik näited väärarusaamast, et on olemas «head» toiduained, mida võib justkui ükskõik kui palju tarbida, ja on olemas «halvad» toiduained, mida justkui ei võiks tarbida. Õhku jääb küsimus, miks saates ei räägita kordagi toidukogusest vaid ainult «headest» ja «halbadest» toitudest?
Kiiduväärsena nägid treenerid aga, et kui oli söögitegemise aeg, tõi Erik Orgu lauale väga head toiduained. «See on kindlasti positiivne, et soovitakse, et inimene sööks kvaliteetset toitu! Kindlasti tahame me suunata inimesi valima tervislikumaid valikuid, kuid me peaksime neid harima ka toidukoguste, söömisviiside ja muude oluliste punktide osas lisaks toiduvalikutele.» Seevastu tekitas jällegi küsimusi Cätlyle toidulisandite soovitamine.
Keskendumine kaalunumbrile
Treenerite sõnul seati kaalulangetajale väga kõrged eesmärgid ja ootused. «Seda tegelikult nii pere, treeneri kui ka saadet vaadanud inimeste poolt. Ainult üks sõbranna tõi välja positiivseid külgi naise tubli töö juures,» toovad nad välja ja märgivad, et ka treeneri kommentaarid polnud toetavad ja motiveerivad, pigem vastupidi.
«Positiivne oli meie arvates kiri, mis naisele saadeti. See tekitas tal hea tuju ja ta tundis, et selle eesmärgi nimel pingutamine on seda väärt. Meile tundus, et naine tundis ennast hästi, tegi meeldivaid tegevusi, oli sotsiaalne, motiveeritud ning õnnelik, et oli siiski tublisti kehakaalu langetada suutnud,» kirjutavad treenerid. «Meie arvates näitavad kõik need eelnevad tsitaadid, et kaalulangetajale püstitati väga suured eesmärgid ja ootused ning igasugune ootustele mitte vastamine sai suure pahameele osaks ning inimese enesekindlus ja enesetunne sai tugevalt pärsitud.»
Treenerid nendivad, et mõnele inimesele võib tunduda selline saade inspireerivana. Nende meelest loob see aga väära ettekujutuse sellest, kuidas kaalulangetamine võiks toimuda. Treenereid jäi häirima saates «Kaalul on rohkem kui elu» rõhutatud kinnisidee kaalu suhtes, millest võis jääda mulje, et kaalulangetus on kui tippsport ja treening kui enesepiinamine.
Ka psühholoog Jorgen Matsi avaldab ühises blogipostituses arvamust, et selletüübilistes saadetes keskendutakse liigselt kaalunumbrile. «See on küll objektiivselt mõõdetav näitaja, mis võimaldab püstitada mõõdetavaid eesmärke, aga sellise teguri nagu tervis mõjutamisel ei tööta – nagu ka sellest saatest näha. Kui vajalikku elustiili muutust tajutakse vahendina (kaalunumbri saavutamiseks), mitte väärtusena iseeneses, siis raugeb jõud kas enne eesmärgi saavutamist (nagu saates juhtus) või langetakse tagasi pärast eesmärgi saavutamist.»
Psühholoog avaldab arvamust, et saates püstitati liiga suur eesmärk ning alaeesmärkide mittesaavutamisel keerati kruvi üha rohkem pingule. «Saatest ei paistnud eriti välja, et osalejal oleks võimalust olnud end soovitatud treeningu ja toitumise juures hästi tunda ega oma vajalikku ebamugavust ja pingutust väärtustama õppida. Miks peakski keegi tahtma sellistes tingimustes «tubli» olla?» küsib ta.
«Samuti juurutas saates kasutatud keel läbivalt mustvalget ja üleüldistavat mõtlemist (tervislik/mittetervislik, totaalne läbikukkumine/positiivne üllatamine jne). Sellise mõtlemise korral tekivadki lihtsamini käegalöömismõtted ning peale tajutud läbikukkumist enesesüüdistused ja lootusetus,» selgitab Matsi ja lisab, et saatest tuli hästi välja, miks enamik ülekaalulisi inimesi sellise lähenemise korral ei saavuta soovitud tulemusi ega püsivat elustiili muutust.
Cätlyle liiga ei tehtud
«Kõik, kes leiavad, et Cätlyle on liiga tehtud, võivad rahuneda – tegemist on siiski telesaatega, mille igas osas on trenniaasta kokku võetud just nii värvikalt, et seda oleks vaatajal põnev jälgida,» märgib treener Erik Orgu ja lisab, et kõik said omavahel läbi sõbralikult ning viibisid professionaalide silma alla.
«Tegelikult on enamik «Kaalul on rohkem kui elu» teise hooaja lugusid veel ees, tõestades, et minu valitud personaalne lähenemine treeningutel ja toitumises õigustab end igati – kõik, kes soovitusi järgisid, tulemusi ka saavutasid. Rõhutan veel, et kõik osalejad tulid saatesse vabatahtlikult, olid valmis end ületama ning loomulikult läbisid tervisekontrolli,» rahustab Orgu, kes on treeneri ja toitumisnõustajana tegutsenud aastaid nii välismaal kui ka Eestis.
Saatejuht ja treener peab enda sõnul oluliseks ka seda, et eestlaste tervis vajab suuremat avalikkuse tähelepanu, sest 49 protsenti Eesti elanikkonnast on ülekaalulised. «Ülekaal põhjustab inimese tervisele rikkeid ning suurendab tunduvalt haigestumise riski. Igasugune diskussioon, kuidas on parem kaalu kontrollida, on teretulnud, kuna see aitab viia probleemi tähtsuse rohkemate inimesteni,» usub ta.