Lapsi saab õnnelikeks kasvatada mitmel erineval moel, kuid alati võib toetuda ka teadusele. Live Science pani kokku kümme teadusel põhinevat nõuannet laste kasvatamiseks, et vanematel oleks oma tööd kergem teha.
Kümme teadusel põhinevat nõuannet, kuidas kasvatada õnnelikke lapsi
11. veebruar 2014, 14:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Naer on abiks
Mudilasega lollitamisel on oma eesmärk. Naljatlemine valmistab last ette edukaks suhtlemiseks, järeldub 2011. aastal sotsiaalteaduste festivalil esitletud uurimistööst. Kui vanemad teevad nalja ja mängivad lapsega rollimänge, siis õpib laps loovalt mõtlema, ta saab tulevikus kergemini teistega sõbraks ja saab ka stressiga paremini hakkama. Nii et ole vabalt küla narr, aastaid hiljem oskab ehk laps sind selle eest tänada.
Ole positiivne
Ei pane imestama, et kui beebiga tegeletakse vihaselt, hooletult ja negatiivsete emotsioonidega, saab temast agressiivne lasteaialaps. See on omakorda halb, sest lapsed, kes on viieaastaselt agressiivse käitumisega, on uuringute järgi seda ka hiljem, täiskasvanuna. Lisaks mõjutab see hiljem tema suhteid lähedastega. Kui tunned, et oled omadega hädas ja pidevalt tige või vihane, otsi ruttu abi, et sellest nõiaringist välja pääseda.
Ole enda vastu hea
Uuringud on näidanud, et oskus endale kaasa tunda on eluliselt oluline, sest aitab paremini raskustega silmitsi seista. See oskus eeldab tähelepanelikkust ja võimet oma mõtteid ja tundeid suunata nii, et need ei oleks allasurutud, ega jookseks ka amokki. Lisaks on vaja tubli annus inimlikku suhtumist ja kaastunnet ning tahet oma probleemidega tegeleda. Vanem on oma lastele kogu aeg eeskujuks ja lapsed õpivad kõiki neid omadusi ka väga hästi selle järgi, millisel viisil vanem neid kasvatab.
Lase lahti
Kui lastel on aeg «pesast välja lennata», siis toetavad uuringud kiiret lahtilaskmist. Tudengid, kelle vanemad sekkuvad noorte ellu neile pidevalt helistades ja muretsedes, on närvilisemad, madalama enesehinnanguga ja ei julge nii suure tõenäosusega proovida uusi asju. See, ei tähenda, et laps tuleks kohe kodust välja visata, kui ta 18-aastaseks saab, kuid teine äärmus on näiteks see, kui helistad oma lapse professorile, et tema hinnete üle vaielda.
Hoia oma abielu
Kui sul on partner, siis ära lase oma paarisuhtel hääbuda, kui perre sünnib laps. 2011. aastal avaldati ajakirjas Child Development uuring, mille kohaselt jälitavad unehäireid beebieast väikelapseeani neid, kelle vanematel on suhteprobleeme. Uuringust järeldati, et laste und segab koduse õhkkonna pinge ja stress, mis mõjutab last veel aasta hiljemgi.
Hoolitse oma vaimse tervise eest
Kui kahtlustad, et sul võib olla depressioon, siis otsi abi – nii enda kui lapse pärast. Mitu uuringut on näidanud, et depressioonis ema ei saa oma vanemlike kohustustega nii hästi hakkama kui terve ema. Lisaks on tehtud kindlaks, et kui emal on depressioon, on laps suure tõenäosusega eelkoolieas stressis. Need tulemused võivad hirmutada, kuid õnneks on teadlaste kinnitusel lootust, sest lapsi saab kasvatada positiivselt ka siis, kui kumbki vanematest näeb vaeva oma vaimse tervisega.
Emad, olge poegade vastu head
20110. aastal leiti, et kui emal on pojaga lähedane suhe, siis käitub poiss paremini. Käitumisprobleemide ennetamiseks on oluline, et emal oleks pojaga soe ja armastav suhe. See käitumuslik seos on muide poja ja ema vahel suurem kui ema ja tütre vahel. Uuringu tulemused avaldati ajakirjas Child Development ning nendest selgub, et kui lapsel on vanematega usalduslik ja lähedane suhe, pöördub ta mure korral ema-isa poole, mitte ei ela end kuskil mujal välja.
Hea suhe emaga on poistele oluline ka täiskasvanueas partneri leidmisel. 2010. aastal avaldatud uuringuga leiti, et kui enne 14. eluaastat on lapsel vanemaga lähedane suhe, siis tähendab see lapsele suuremat rahulolu suhetega täiskasvanueas.
Teismelise ülbitsemise pärast ei tasu üleliia muretseda
Vanemale mõjub see kahtlemata kurnavalt, kui ta teismeline laps pidevalt vastu vaidleb, kuid lapse oskust argumenteerida saab seostada ka tugevama vastupanuvõimega kaaslaste survele. Teisisõnu tähendab see julgust vastu astuda neile, kes võivad soovida teda endaga halvale teele kaasa tõmmata. Siiski ei tähenda see, et kui laps vastu ei haugu, siis on ta riskigrupis – kaaslaste survega saab paremini hakkama ka see teismeline, kel on emaga hea ja usalduslik suhe. Teismeline peab õppima, kuidas teistele vastu hakata, kuid samas vajab ta ka vanemate tuge.
Ära ürita olla täiuslik
Mitte keegi pole täiuslik, see polegi võimalik. 2011. aastal avaldati ajakirjas Personality and Individual Differences uuring, milles leiti, et noored vanemad, kes usuvad, et ühiskond eeldab neil täiuslikke vanemlikke oskusi, on rohkem stressis ja ebakindlad. Pole ka ime! Ära põe liialt teiste arvamuse pärast ja märkad, kuidas muutud paremaks vanemaks, sest pole enam nii stressis.
Tunne oma lapsi
Kõik arvavad, et just nemad teavad kõige paremini, kuidas tuleks lapsi kasvatada. Tegelikult ei saa laste kasvatamisel rakendada reegleid, mis kehtiksid kõigile. 2011. aastal avaldati ajakirjas Journal of Abnormal Child Psychology teadustöö, milles selgitati, et vanem kohandab oma kasvatusmeetodid vastavalt lapse iseloomule, siis kogeb see laps poole vähem stressi ja depressiooni kui laps, kelle vanemad kasvatavad teda väga rangete reeglite järgi. Tuleb välja, et osa lastest (eriti need, kes ei oska oma tundeid vaos hoida) vajab oma emalt ja isalt pisut lisatuge. Vastupidisel juhul võib aga vanem liigse sekkumisega hästikohanenud lapsele hoopis liiga teha. Uuringu juhi Liliana Lengua sõnul tuleb õige meetodi leidmiseks last tunda ja märgata viiteid, mis annavad aimu, kui palju reegleid laps vajab.