Lugejad kirjutavad: esimesest suudlusest jäi kustumatu mälestus (vol 2)

Naine
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Naine24 valentinipäeva-teemalise lugejamängu raames on laekunud juba väga palju kirju. Siin on nende lugejate kogemusi, kelle esimene suudlus oli õnnestunult romantiline ja mida meenutatakse hea sõnaga.

Olen väga tagasihoidlik neiu, kes unistab palju. Olen harjunud, et meessoost isikud mulle tähelepanu ei pööra. Kohtasin meest, kui olin praktikal, nimelt oli ta mu kolleeg. Tema esimene lause mulle oli: «Take it easy, Pöialliisi.» Hakkasime vestlema. Käisime paar korda väljas.

Peale tööd ilmus ta mu maja ette ning kell oli üsna hiline. Vestlesime ta auto juures. Oli ilus suvine öö, kuid natuke jahe. Mul ega tal ei olnud sooja jakki, seega ta võttis mind oma embusesse. Nii me seisime mitu tundi. Ta oli nii soe. Tasapisi liikusid ta käed natuke madalamale ja ma sain aru mida ta teha tahab. Tõstsin oma näo tema poole ja vaatasin talle silma. Ta liigutas oma pea mulle lähemale ning sulges oma silmad. Kuid ta ei suudlenud mind, ta ootas, et teeksin esimese sammu.

Olin natuke kohmetu, sest ei teadnud mida täpselt teha. Mees oli minust paar aastat noorem ja selles hetkes ta oli nii tagasihoidlik. Ma tahtsin teda nii väga suudelda ja tegin esimese sammu. Suudlus oli õrn, aeglane ja meeldiv. Nii me olime minu kodu juures varahommikuni. Ta kinkis mulle roosi ja ma suudlesin teda veel korra. Olin 22. aastane, kui oma esimese suudluse sain. Mitu aastat on möödunud ning olen selle mehega ikka veel koos. See oli üks minu parimaid öid.

***

Minu esimene suudlus leidis aset, kui olin 14. Pole just eriti populaarne tüdruk olnud ja mind on aastaid mõnitatud, kuid siiski julgesin unistada, et esimene suudlus on täis liblikaid kõhus ja romantikat.

Olin esimest korda oma esimese kuti juures. Kätte jõudis õhtu ja kutt läks kööki taldrikut pesema (või midagi muud sarnast, ääretult ebaromantilist). Kõndisin talle järgi ja ootasin teda köögikapi najale toetudes. Kui ta lõpetas oma toimetused, astus ta minu juurde, võttis piha ümber kinni ja tuli väga väga lähedale. Hetkeks vaatas ta mulle otsa, ning siis tegi väikse musi, seejärel hakkas keelega kirglikult suudlema. See oli lihtsalt nii meeletult hea, et unustasin, kes ma olen, kus ma olen, miks ma olen...

Ilmselt asjale lisas vürtsi ka see, et ainsaks valgusallikaks oli elutoas põlev hämar lamp, mis veidi kööki kumas. Olles esimese suudlusringi lõpetanud, asusime varsti teise kallale, hoolimata minu kogenematusest ja püüdlustest meenutada ajakirjades olnud suudlusnippe tüdrukute ning ma luban, et andsin endast parima. Senini olen selle kutiga koos ja aeg-ajalt köögis olles räägime, et mäletad, seal sa suudlesid mind esimest korda...

***

Mina, nagu ka paljud teised naised, olen alati unistanud nendest Hollywoodi hetkedest, kus suudluse ajal jalg kergelt põlvist nõrgaks läheb. Minu kõige meeldejäävam suudlus oli Hollywoodi suudluse Eesti variant oma esimese noormehega.

Olin tol ajal ehk 15 ning mul tekkis esimene noorhärra, n-ö suhe oli alles algusfaasis. Ühel reede õhtul pidi ta mulle külla tulema. Ma koristasin kenasti toa ära, panin küünlad põlema ja oma lemmikmuusika käima... Selleks, et luua meeleolu. Olin mõnda aega oma noorhärraga aega veetnud ja jutustanud, kui märkasin, et kell oli saanud 22:22. Noore ja rumalana uskusin seda müüti, et kui kellaajas on kõik numbrid samasugused, siis võib midagi soovida ja see läheb täide.

Rääkisin sellest tõsiasjast ka oma kaaslasele ja tema siis ühtäkki tõusis püsti, tuli mulle aina lähemale korrates küsimust: «Kas tõesti kõike võib soovida? Kõike, mida hing ihaldab?» Mina ainult noogutasin pead ega osanud midagi öelda, sest ma ei saanud aru, mis nüüd toimuma hakkab. Ta ainult lähenes-lähenes-lähenes, kuni meie huuled puutusidki kokku. Sellele järgnes pikk ja kirglik (no nii kirglik, kui noorukid seda suudavad) suudlus. Kui olime lõpetanud lausus ta veel: «Jah, sul oli õigus. Kõik soovid täituvad!» Ma olin nii õnnelik ja tundsin sel hetkel, et minu maamehest prints seisab minu ees!

Ja mitte ükski järgnev suudlus selle konkreetse härraga ei olnud lahjem!

***

Oli kevadine aeg ning läksime klassiga lõpureisile koos meist klass vanematega. Olin siis 17 ning nagu ühe filmi pealkirigi ütleb, siis «ikka ilma suudluseta». Rootsi laevale jõudes avasime juba esimesed pudelid ning üsna pea olime korralikult purjus. Olin koos ühe sõbrannaga, kellele jäi silma vene noormees, kes mängis baaris kasiino poole peal kaarte. Läksime sõbrannaga sinna lähedusse istuma ning üsna pea oli üks läti noormees meie lauas.

Kõigepealt sebis mees hoopis sõbrannat, kuid tema oli juba endale silmarõõmu leidnud ning siis lähenes see noormees minule. Nii palju, kui mäletan, siis rääkisime algul juttu ning asi sujus, kuni ta mulle üsna lähedale tuli. Vastasin tema lähenemiskatsele, sest olin palju joonud. Mäletan sellest suudlusest vaid üht hetke ning lõppude lõpuks ei tea ma isegi selle läti mehe nime, sest pärast suudlust tõmbas mu sõbranna mu kaasa, et koos tema uue vene sõbraga tantsuplatsile läheksime, sinna ma aga ei jõudnud, sest vajusin enne oma kajutis magama... Aga säh sulle meeldejäävat suudlust!

***

Üks imeilus, andekas ja tol hetkel natuke kurvameelne poiss, kellele kooli jõuluaktusel spontaanselt üllatusmuna kinkisin, sai minu kallimaks. Meie kohtumised olid kui muinasjutud - särasid nii minu kui noormehe silmad ja suu oli lakkamatult kõrvuni.

Ma nii väga tahtsin tema pehmeid huuli enda omade vastas tunda... Ühel õhtul vaatasime filmi ning kohe, kui lõputiitrid jooksma hakkasid, keerasin ennast otsejoones tema poole ja suudlesin teda. Poos oli väga, väga ebamugav... ikka väga ebamugav. Katkestasin suudlemise, hüppasin oma toolilt maha ja lausa jooksin ümber tema ja toolide, et talle korralikult sülle pugeda ja jätkasin, nagu poleks midagi pooleli jäänud. Ta oli väga osav ja ma imestasin, kuidas ta saab nii osav olla, kui ma olevat ta esimene. Minul jällegi oli eelnevalt suudluskogemusi küll, aga tundsin sellel alal ennast väga ebakindlalt.

Osavus ei jäänud kaua saladuseks - muidugi ma mainisin talle seda ning naljatades ta ütles, et oli tervelt viimased kaks päeva Youtube'is õppevideoid vaadanud. Nii lõpetasingi ma oma õhtu Youtube'is... ega ma saanud ju alla jääda.

***

Minu esimene suudlus oli mu esimese poisiga. Tutvusime suhtlusportaalis, hindasin lihtsalt tema pilti. See oli see aeg, kus räägiti väga palju interneti ohtudest ja seega ma hoidsin võõrastega suhtlemisest eemale, kuid tema jäi kuidagi silma. Hakkasime rohkem suhtlema, olime paar kuud suhelnud ja mõned korrad ka kokku saanud.

Läksime vanalinna jalutama nagu see meil kombeks oli. Talvine õhtu vaateplatvormil, linnale ilus vaade, rääkisime ja kuidagi nii loomulikult see juhtuski. Ma isegi ei mäleta, kas tema suudles mind või mina teda, aga see tunne jääb vist alatiseks meelde: «liblikad», elevus, soojus ja seda kõike veel esimese armumisga. Parim tunne.

***

Ma olen alates sellest lapsepõlvest alati oma unenägusid ja oma emotsionaalsemaid hetki kirja pannud. Teen seda siiani. Väikse tüdrukuna leidsin, et panen kirja kõik lahedamad unenäod. Ükskord nägin und, kus suudlesin üht poissi kiige peal. Sama kiiresti, kui see sai kirja pandud, sai ka unustatud.

Läks umbes aasta mööda, kui saabus minu esimene suudlus. See juhtuski olema ühel suurel kiigel. Mõni aeg hiljem oma vanu märkmikuid sirvides pidin pikali kukkuma, et mu unenägu oligi täide läinud täpselt nii nagu kirjas ja mul polnud see isegi meeles, et olin seda varem unes näinud. Võin veel mainida, et ma ei tundnud seda poissi sel ajal, kui oma unenägu nägin, kuid see poiss vastas täpselt mu unenäos nähtule ka päriselus.

Pean selle loo romantilisuse ära lõpetama sellega, et see jäi teismeeas kõigest minu esimeseks suudluseks temaga ja eriliseks teeb selle minu jaoks see, et ma tegelikult olin seda varem ette näinud, kuid mingit paari meist ei tulnud ja ma poleks seda ka soovinud.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles