Terviseamet hoiatab, et mumpsi, leetreid ja punetisi ei tohiks alahinnata (1)

Naine
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vaktsiin
Vaktsiin Foto: Mihkel Maripuu

Liis Tappo-Treial ütles sel nädalal ajakirjas Naised, et tema on valinud valikulise laste vaktsineerimise tee: «Punetised, leetrid, mumps ja muud haigused, mille vastu vaktsineerimine on hiljem baasvaktsiinile lisandunud — selle olen küll ära jätnud.» tunnistas Liis, sest ükski neist ei tundu talle päris surmatõbi olevat. Kuna nimetatud haigused ei ole meie hulgast kuhugi kadunud, siis tuletab Terviseamet noortele lastevanematele meelde, millega on tegu ja miks me peame tõsiselt suhtuma laste kaitsmisesse ka nende, mõnede vanemate arvates «süütute» haiguste vastu.

LEETRID on väga kõrge nakkavusega viirusnakkus, mis avaldub kurgu ja silmade põletikuna ning iseloomuliku lööbena. Haigusel spetsiifilist ravi ei ole, leevendatakse vaid sümptomeid. Haigus võib tüsistuda raskekujulise kopsupõletiku, keskkõrvapõletiku või peaajupõletikuga.

2013. aastal registreeriti Eestis 2 leetritesse haigestumist, tegemist oli sissetoodud haigusjuhtudega, nakatumine toimus Tais. 2012 aastal registreeriti 4 ja 2011 aastal 7 haigusjuhtu. Nakatumised toimusid reeglina reisil riikidesse Tai, India, Hispaania, Itaalia, Prantsusmaa ja Soome. Reisil nakatunud inimese kaudu levis nakkus edasi kaitseta perekonnaliikmete hulgas Eestis.

Euroopa vaktsiin-välditavate nakkushaiguste seirevõrgustiku andmeil registreeriti 2010. aastal Euroopas 30 367 leetrite haigusjuhtu.

73 protsenti haigestunutest olid vaktsineerimata, 10 protsenti haigestunutest olid vaktsineeritud ühe doosiga ning 15 protsenti haigestunutest oli vaktsineerimisstaatus teadmata.

13 protsenti (3 976) haigestunutest moodustasid kuni 1-aastased lapsed, 23 protsenti (6 911) olid 1-4-aastased lapsed, 45 protsenti (13 686) olid 5-19 lapsed, 19 protsenti (5 794) olid täiskasvanud.

3,2 protsenti (217) haigusjuhtudest toodi kaasa teistest riikidest: 71 protsenti (155) – Euroopa riikidest, 15 protsenti (35) – Aafrikast, 12 protsenti (27) – Aasiast.

Haigestunutest 21 877 inimest vajasid haiglaravi. Samal aastal registreeriti 21 leetrite surmajuhtu: 18 – Bulgaarias, 2 - Prantsusmaal, 1- Rumeenias.

PUNETISED on äge viirushaigus, mis avaldub kurguvalu, nahalööbe ja lümfisõlmede suurenemisena.

Haigus kulgeb üldjuhul healoomuliselt, tavalise kulu korral ravi ei vaja. Väga ohtlik on haigus rasedatele lootekahjustuste tõttu. Täiskasvanud põevad reeglina raskemini kui lapsed, haiguse tüsistuseks võivad olla liigesepõletikud (täiskasvanutel ja murdeealistel).

Punetiste haigusjuhte hakati Eestis registreerima 1979 aastast. Vaktsineerimisega alustati 1992. aastast. Aastatel 1979-91 registreeriti Eestis 48415 punetiste haigusjuhtu. Pärast vaktsineerimisega alustamist hakkas haigestumine kiiresti vähenema. Aastatel 2010, 2011 ja 2012 ei registreeritud Eestis ühtegi punetistesse haigestumist. Möödunud aastal haigestus taas kaks inimest.

Euroopas registreeriti 2013 aastal jaanuarist kuni septembrini 37502 punetiste haigusjuhtu, neist 99 protsenti Poolas. Aasta varem registreeriti Euroopas 27276 punetistesse haigestumist.

MUMPS on kiiresti nakkav viirushaigus, mis avaldub palaviku ja süljenäärme põletikuna. Haigust ravida ei saa, leevendatakse vaid haiguse sümptomeid.  Kergematel juhtudel  paranetakse iseeneslikult nädala või paariga.  Kui haigusel ei teki tüsistusi on prognoos hea.

Mumpsi raskemaks tüsistuseks on entsefaliit ehk peaaju põletik, millest võib jääda püsiv kahjustus, surevus on 2 protsenti. Mumpsiga võib kaasuda kõhunäärme, kilpnäärme või rinnanäärme põletik. Kui nakatutakse raseduse I kolmandikul, võib tekkida abort või lootekahjustus. Kahepoolse munandite põletiku korral meestel tekib 2 protsendil steriilsus ehk viljatus.

Eestis hakati Mumpsi vastu vaktsineerima alates 1981. aastast. Enne seda, aastatel 1976 – 1980 registreeriti keskmiselt 9000 haigusjuhtu aastas. Viimastel aastatel on tänu heale vaktsineerimise tasemele registreeritud vaid üksikuid mumpsi haigusjuhte, aastal 2011 – 9, aastal 2012 – 4, aastal 2013 – 13 haigusjuhtu. Haigusjuhud on registreeritud vaktsineerimata inimeste hulgas, reeglina saadakse nakkus mõnelt reisilt.

Eestis on 1994. aastast kasutusel leetrite-punetiste-mumpsi liitvaktsiin. Lapsi vaktsineeritakse 12 kuu ja revaktsineeritakse 13 aasta vanuselt. Eelmisel, 2013. aastal oli 5953-l lapsel vanuses 2-14 aastat vastav vaktsineerimine tegemata.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles