Naine24 valentinipäeva-teemalise lugejamängu raames on meile laekunud ka kirju, milles meenutatakse esimest suudlust kahetsusega, sest see läks paraku aia taha.
Lugejad kirjutavad: esimene suudlus oli piinlik ja halb (vol 1)
5. veebruar 2014, 17:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Minu esimene suudlus oli üsna kummaline. Olin siis 14 ja oma esimese poisiga koos. Suudlesime. Õigemini tema suudles mind ja siis nii see läkski. Ootasin sellelt suudluselt midagi palju enamat. Arvasin, et see on midagi sellist, mis paneb liblikad kõhus lendama ja midagi, mida ei tahagi lõpetada. Kuid juhtus hoopis vastupidi.
Ilmselt polnud me kumbki väga kogenud, olime ühevanused. Tema keel minu suus tundus nii imelik. Ja see suudlus tundus nii pikk. Kõigepealt puudutasid ta huuled minu huuli ja siis läks asi n-ö agressiivseks, ta tungis oma keelega minu suhu ja hakkas seda seal liigutama. Olin ehmunud. Hiljem hakkas mulle suudlemine muidugi meeldima ja see läks meil libedamalt. Nüüd ma lausa jumaldan suudlemist. Kahjuks pole seda õiget partnerit kohe võtta.
***
Soovin enne ära märkida, et kuigi see lugu võib nii mõnelegi tunduda ebareaalsena ning paljud kindlasti arvavad, et tegu on väljamõeldisega, siis kahjuks või õnneks on tegemist siiski päriselt toimunuga.
Minu esimene suudlus ei olnud selline, nagu ma olin seda ette kujutanud. Ega ma ei lootnudki eriti midagi, sest olin enda arvates inetu ning ei olnud ka popp ega atraktiivne. Olin selline keskmine 12-aastane.
Olin väljas oma parima sõbraga ning ühe teise poisiga, keda ma ei sallinud. Olin oma parimasse sõpra armunud, kuid too teine käis igal pool meiega kaasas.
Oli sügis ning päike paistis veel nõrgalt vihmapilvede tagant. Kuna vihma hakkas sadama, jooksime esimese rõdu alla varju. Istusime ja ajasime seal juttu, kuni järsku suudles mind mu parim sõber. Ma olin šokis, kuid seejärel suudles mind ka see teine poiss.
Olin suures segaduses ning panin jooksu. Ma ei tea kas neil oli see plaanis, kuid me ei rääkinud sellest juhtumist enam kunagi.
***
Olen pärit väikesest külast nimega Varja, kus tol ajal, kui mina olin umbes 12-aastane, elas palju noori. See oli ligi kaheksa aastat tagasi suvel, kui otsustasime sõpradega mängida «tõde või tegu» ning sealt ma oma esimese suudlemiskogemuse saingi.
See oli kõige jubedam suudlus mu elus, sest esiteks olid sellel noorukil väga paksud huuled ning see suudlus oli pigem tatipritsimine, kui miski muu. Lõppkokkuvõttes oli mul pool nägu ilane! See-eest jääb mu esimene suudlus kogu eluks meelde - seda meenutades, tekib alati näole naeratus!
***
Minu esimene suudlus oli juba lasteaias. Olime oma sõbrannadega umbes 5-aastased. Meile kõigile meeldis üks poiss, kes oli sellel ajal lasteaia kuumim poiss. Võistlesime kogu aeg, kes teda rohkem väärt on ja mõtlesime välja ulmelisi unenägusid, mida me n-ö nägime. Loomulikult, kes kõige vingema, romantilisema ja utoopilisema jutu välja mõtles, oli sellel päeval kadestusväärne.
Ma ei mäleta enam täpselt, kuidas see kõik sinnamaale sai, aga ühel hetkel olime ühe maja nurga taga - minu kolm sõbrannat, mina ja see poiss. Tüdrukud kükitasid seina äärde rivvi ja siis läks see poiss esimese tüdruku juurde. Mäletan, et olin rivis viimane ning ei jõudnud kuidagi oma korda ära oodata. Kõik käis nii, et ühe tüdruku juures oli meie ihaldatu 30 sekundit. Teised kolm siis lugesid, ootasid ja kadestasid.
Ma ei osanud sellest mitte midagi oodata, sest mul polnud õieti aimugi, mis see suudlemine tegelikult on. See oli keelene ja ilane ja mitte üldse hea. Saime kõik oma õppetunni, võistlesime edasi, kuid tean, et ega see tegelikult kellelegi meist ei meeldinud.
***
Jõudis kätte aeg, mil pidin maakoolist linnakooli õppima minema ning minu elu muutus totaalselt. See kõik tuli nii äkki ning tekitas ühtlasi ka stressi. Mõtlesin siis enne keskkooli astumist suve jooksul kas või oma esimese suudluse kätte saada. Põdesin väga, et olin juba 16, aga polnud veel poissigi suudelnud.
Ühel päeval võtsin siis pähe mõtte, et teeks endale kusagile suhtlusportaalis konto, et leida meest, kellega midagi edasi arendada. Seda ma tegingi. Hindasin siis noormeeste pilte ja kenamatele kirjutasin, et äkki tutvuks. Oli neid, kes mulle ilusasti vastasid ja jäid viisakaks, kuid ka igasuguseid perversseid ja nilbete naljadega noormehi.
Mõni aeg hiljem kirjutas mulle poiss, kes tundus mulle sobivat. Meil oli tõmmet, nagu öeldakse. Suhtlesime siis maast ja ilmast ning nii juba paar nädalat, kuni vahetasime juba numbreid ja rääkisime ka pikemalt telefonitsi. Pidid tema kontol ei olnud ka suurem asi näitajad. Pealegi olid need 2-3 aastat vanad, nagu ta mainis. See poiss oli minust aasta noorem ning kiindus minusse üha enam ja enam. Seega otsustasime kohtuda. Kuna mul oli oma sõbrannaga juba kavandatud tema juures telkimine, leidsime, et ideaalne oleks see poiss sinna kutsuda. Lootsin temaga vaid lähemalt tutvuda.
Oh õudust, kui ma teda nägin, ma kohkusin. Mõtlesin salamisi, et kuidas ma sain niimoodi võõrast poissi enda juurde kutsuda, ilma et ma oleks aimanudki, milline ta välja näeb. Ta ei meeldinud mulle kohe esimesest silmapilgust üldse - nii palju punne näos, nii lopsakad huuled (mis olid katki) ja selline kõhna kehaehitus. See jahmatas mind. Mul polnud muud valikut, kui pidin temaga öö telgis veetma, kuna nii oli sõbrannal vanematega kokku lepitud. Nemad panid meid põhimõtteliselt juba paari.
Varsti saabuski öö, mil olin juba veidi joobes (sõbranna pidas siis ka oma venna lõpupidu) ja sammusime telgi poole. Lootsin selle ajani kogu aeg, et see poiss hakkaks mulle natukenegi meeldima.
Olimegi üsna pea telgis ja mingil ajal hakkas ta mind kohe katsuma ja rääkis ilusaid sõnu, et mind meelitada. Ja see kõige õudsem suudlus - vähe sellest, et ta huuled ei olnud korras väljastpoolt, olid tal ka hambad pesemata ja hingeõhk haises. Häireteguriks oli ka see, et ta tegi seda esimest korda nagu minagi, kuid väga halvasti ning hammustas mind pidevalt keelde. Mul tuli okserefleks peale.
Ega asi ei piirdunud vaid sellega, et me suudlesime. Ta üritas mind ka käperdada, kuni ma käratasin ta peale, et mida ta oma arust teeb. Vähe sellest, et ta nii kohutavalt suudleb, julgeb ta mind ka keelatud kohtadest katsuda. No oli jultumust!
Vannun tõesti käsi südamel, et see oli mu elu halvim suudlus ning ma ei julgenud peale sellist viga enam rohkem kui aasta kedagi teist suudelda, kuna kartsin sama viga teha. Kuni selle ajani arvasin, et suudlemine on imeline ja seda peaks kogema iga naine varakult. Kuid nüüdseks olen ma sellest üle saanud ning elan koos mehega, kellega leidis mul aset elu teine ja tõeliselt edukas ja nauditav suudlus. Kokkuvõtteks niipalju, et olen aru saanud, et tõeline suudlus peab ikka tulema armastusest või siis kas või esialgsest kiindumusest.