Isa soovitused emadele, kuidas poisse kasvatada

Foto: SCANPIX

Emmede Klubi vahendab Thomas Matlacki arvamust, et poisse tuleks kasvatada veidi teisiti kui tüdrukuid. Kas oled nõus?

Teeme kõigepealt ühe asja selgeks: emad on üldiselt paremad lapsevanemad, kui isad. Mul on endal kahe abielu peale kolm last ja ma olen kahtlemata nõrgem lüli. Mu 16-aastane tütar ja 14-aastane poeg usaldavad oma kasuema rohkem kui mind, mis tõestab, et mu naisevalik on õige, aga isaks olemise kohta on mul veel palju õppida. Paljudel meist on.

Olen täheldanud, et poiste kasvatamisel on mõned punktid, kus isade lähenemine on kasulik.

Mõtle koopamehele

Täiskasvanud naistel on tuhat erinevat emotsionaalset seisundit, samamoodi tüdrukutel. Teisest küljest - poisid ja mehed tunnevad enamasti kolme tunnet - nad on kas vihased, õnnetud või õnnelikud. Ära sunni oma keerukaid emotsioone oma pojale peale - tema olukord ei pruugi hetkel nii keerukas olla. Kõik, mida ta tahab, on süüa, ennast kergendada ja mängida. Ja halvemal päeval tahab ta oma mänguasja tagasi, mille teine poiss tema käest ära võttis. Kindlasti ei taha ta aknast välja vaadata ja pidada sinuga samal ajal pikki vestlusi teemal «Mis on elu mõte?».

Jälgi tema keha, mitte seda, mida ta sulle räägib

Jällegi - nagu täiskasvanud poiste puhul, reedab ka poisse esimesena kehakeel. Kui ta mööda tuba ringi kargab, on kõik hästi. Ohumärgiks on see, kui ta õlad on longus ja ta ei taha midagi teha. Karjumine on hea - tähele tuleb panna seda, kui ta jääb järsku vaikseks.

Kui sa kahtled, kallista teda

Poistel on oma probleeme tüdrukutest raskem sõnadesse panna. Kui mu 5-aastane poeg väga väikeste asjade peale nutma puhkeb, ma tean, et seal taga on midagi tõsisemalt, aga ma ei hakka seda informatsiooni temast välja kiskuma - vähemalt mitte sellel hetkel. Sel hetkel on lahendus füüsiline, mitte sõnaline. Ma veedan palju aega oma poegi lihtsalt kallistades. Tavaliselt ei ole mul endal aimugi, miks, aga see tundub toimivat. Minuti pärast on lapsel juba parem ja ta on valmis jälle mürgeldama. See toimib väga hästi ka mu 14-aastase poisi puhul, kes on juba 170 cm pikk.

Jah, enese kergendamine on väga oluline

Sageli hakkavad tüdrukud keskmiselt 6-9 kuud enne poisse potil käima, aga kui nad seda juba tegema hakkavad, ei takista neid enam miski. Nende soolte liikumine on nende päeva üks parimaid hetki (ülestunnistus: on ka minu jaoks siiani) ja nad võivad tahta sellest rääkida. Aeg vannitoas on omamoodi sport. Mu 5-aastane suundub vannituppa siis, kui perekond õhtusööki sööma hakkab - sageli teeb ta seda keset söögiaega. Vahel ta tahab, et ma temaga kaasa läheks. Mitte ainult selleks, et ma aitaksin tema peput pühkida, aga ka selleks, et lihtsalt lobiseda. Kvaliteetaeg on kvaliteetaeg.

Batman on surematu

Poisid mõistavad juba varajases nooruses, kui olulised on supervõimed. Nad tahavad head olla ja usuvad, et siin maailmas on olemas tõeline headus. Lapsed panevad enda identiteedi paika seoses müütiliste tegelastega, kellest nad kuulevad. Minu poja suur lemmik on Batman. Ta kannab Batmani kostüümi - seda isegi lennujaamas jalutades. Kui keegi temale näpuga näitab ja hüüab «Batma»", noogutab poiss rahulolevalt ja liigub edasi oma tähtsate tegemiste juurde (näiteks jätkab lasteaia poole jalutamist).

Sihitu füüsiline aktiivsus on ideaalne

Ma veensin koos oma vennaga meie mõlema, sellel ajal umbes 10-aastaseid poegasid, et nad peavad kividest müüri laduma. Kivid olid ühes ranna otsas, aga ideaalne koht kindluse ehitamiseks oli teises ranna otsas. Iga kivi kaalus 5-15 kg. Poisid alustasid tassimist. Nad tassisid raskemaid kive mitmekesi koos. Meie vennaga seadsime samal ajal rannatoolid ehituspiirkonna keskele üles ja lugesime terve hommiku ajalehti, kuni poisid üritasid kive tassida ja laduda. Lõunaks olid nad väsinud ja õnnelikud ning mina koos oma vennaga sain mõnusat rahulikku hommikut nautida.

Võit on oluline, aga mitte nii oluline, kui sa seda arvad

Poisid panevad ennast tõenäoliselt rohkem kui tüdrukud pinge alla - nad tahavad koolis, spordivõistlustel ja sotsiaalsetes situatsioonides võimalikult hästi esineda. Nad räägivad sellest vähe, aga läbikukkumine mõjutab neid rohkem kui tüdrukuid. Nendesse tuleks suhtuda kui õppetundidesse. Iga hinna eest ei pea võitma. Meie kultuuriruumis surutakse poisse sageli mõnel alal robotlikult heaks saama. Lõppude-lõpuks ei seisne terve elu noorteliigas jalgpallivõistluse võidus ja kõige suuremas sõpruskonnas või selles, mitmes laps sa koolis oma hinnete poolest oled. Oluline on olla lahke ja see on midagi, mille õppimisel saavad emad oma lastele appi tulla.

Riided on olulised

Ma tean, et tüdrukutele on olemas palju rohkem erinevaid riideid ja võib tunduda, et poistele piisab teksadest ja T-särgist ning ongi valmis. Tegelikult on oluline, et need teksad ja särk oleks just need õiged. Minu peaaegu ainus jagelemine lastega on tavaliselt sellel teemal, mida nad kannavad. Ma poleks osanud iial arvata, et see neile nii oluline on. Nad tahavad popid välja näha, nad tahavad, et neil oleks mugav (püksid mis ei ole laiad, aga mitte ka liiga ümber, mis on soojad ja samas hingavad). Ma tõmban küll piiri, et üle kahe päeva nad ühtesid riideid kanda ei saa, aga ma pean lasteaiaealiste laste moevalikuid oluliseks.

Rahvamassid ei lähe neile eriti hästi peale

Ma olen tähele pannud, et mu tütar puhkeb õide, kui ta seltskonda satub - olenemata, kas need on omad või võõrad. Inimmass on midagi, mis talle energiat annab. Aga poistega ja kui aus olla, ka minuga, on asjad teisiti. Nad muutuvad häbelikuks ja peidavad ennast minu jalgade taha. Ma üritan neid sellistes olukordades kaitsta, mitte neid üle nende piiride suruda.

Uneaeg on püha

Kuna poisid on nii aktiivsed, on neid raske rahulikult paigale saada. Parim aeg päevast on 10 minutit enne nende und. Roni nendega koos voodisse, loe neile raamatuid ja hoia neid kaisus, kuni nad magama jäävad. Kui sa muidu jumalasse ei usu, teed sa seda siis, kui oled oma lapse kõrval magama jäänud ja kuuled, kuidas ta rahulikumalt hingama hakkab.