Kui sa tead kedagi, kel on depressioon või oled seda ise põdenud, siis oled ilmselt hästi kursis, kui kergesti võivad teised haiguse küüsis kannatajale liiga teha. Need, kes depressioonist midagi ei tea, ütlevad tõenäoliselt varem või hiljem midagi, mis on väga haavav ning mõjub lohutuse asemel vastupidiselt.
Kuidas siis aidata kedagi, kes ei saa oma muredega enam üksi hakkama? Psühhiaater dr Adam Kaplini sõnul ei mõjuta depressioonis inimest ainult sõnad, vaid ka teod, kirjutab Huff Post.
«On parem, kui sa ei ütle midagi sellist, millest võib välja lugeda, et see on tema enda süü. Et ta ei saa hakkama, on nõrk või et see on isiksuse viga,» selgitab Kaplin. «Depressiooni üks hullemaid omadusi ongi see, et lahendust ei nähta ja tundub, et valikuid polegi. Kui tahad aidata, siis aita tekitada lootust, et kõik läheb paremaks.»
Kuigi iga inimene ja haigusjuht on omamoodi, saab teatud üldistest printsiipidest lähtuvalt oma lähedast depressioonist välja aidata. Alljärgnevalt leiad kuus lauset, mida ei tohiks depressioonis inimesele kunagi öelda.
«Ma tean, mida sa tunned.»
Tore, kui oskad teistele kaasa tunda, aga teatud olukordades ei ole mõtet üritada end teise kingadesse sättida, kui sa tegelikult ei tea, mida depressioonis inimene tunneb. Kui oled ise seda haigust kogenud, siis võib abi olla sellest, kui rõhutad, et oled tema jaoks olemas. Seejuures pane tähele, et sa ei keskenduks jutus ainult endale. Iga inimene kogeb depressiooni omamoodi. Kui ütled, et tead täpselt, mida ta tunneb, siis jääb mulje, et sa ei pea seda oluliseks või arvad, et see pole tõeline.
«Võta end kokku!»
Võib-olla sa ei tahagi teise olukorda tühiseks pidada, aga sellised laused seda just näitavad. Enamik ei saa aru, et depressioon mõjutab nii keskendumisvõimet kui und. See muudab kogu elu ja selle suunda. Ära alahinda seda, kuidas depressioon sõbrale mõjub.
«Ole rõõmsam.»
Käsk rõõmustada on sarnane eelnevale punktile. Sellest ei ole lihtsalt mingit kasu. Vastupidi, haige võib tunda end seetõttu veelgi halvemini. Selle asemelt, et üritada tema tuju tõsta, võiks pigem kõigest oma seltsi pakkuda. Kuula teda, kui ta räägib ja kinnita, et sa mõistad, kui raske tal on. Kui ta saaks lihtsalt niisama rõõmsaks muutuda, oleks ta seda juba teinud.
«Sa pead oma laste pärast tugevam olema.»
Kui üritad lohutada kedagi, kel on lapsed, on olukord pisut keerulisem. Võid arvata, et aitad teda hädast välja, kui pakud laste kasvatamisel oma nõuandeid - või isegi, kui pakud, et võid neid paar tundi hoida -, kuid depressioonis inimene võib seda valesti tõlgendada. Ta võib arvata, et on kohutav lapsevanem. Alati võib leida mõne muu viisi, kuidas oma abisoovi edastada. Näiteks korralda väljasõit enda ja tema perele. Nõnda ei süüdista sa teda milleski, vaid tahad kõigest aidata, jäädes diplomaatiliseks ja andes talle valiku.
«See kõik on mõtlemises kinni.»
Taoline lause taas vähendab tema muret. Depressioonist ei ole aga täiesti võimalik lihtsalt välja mõelda. Kui tegemist on sinu lähedasega, võid ehk tunda, et oled ise selles kuidagi süüdi ja nüüd ta ei lase sul end aidata. Sellisel juhul pead lihtsalt mõistma, et tema depressioon pole rünnak sinu vastu. Depressioonis inimene võib tunduda tundetu ja kalk, sest haigus on isoleerinud ta tunded. Haigusest paranedes hakkab ta paremini nägema ka teisi võimalusi ja inimesi enda ümber.
«Alati on keegi, kellel läheb halvemini kui sul.»
Enda arust üritad ilmselt tema suhtumist muuta ja õiget perspektiivi leida, kuid teine ei pruugi seda samamoodi näha. Sellisest lausest jääb mulje, et mõtled kõigest midagi välja, et tema tuju tõsta, kuid ei taha tegelikult süveneda ja pead tema muresid tühiseks. Selle asemel on palju rohkem tolku lihtsalt vaikimisest. Sa ei saa tema valu ära võtta, aga saad tema juures olla, et ta poleks üksi.