Kõige levinum väärarusaam toitumise kohta on seotud sellega, millal süüa, kirjutab urbanfitness.ee.
Kõige olulisem viga, mis toitumisel tehakse
31. jaanuar 2014, 15:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui rääkida toitumise korraldamisest, siis tähtsuse järjekorras on kolm kõige suuremat viga järgmised:
- Süüakse valel ajal. Hommik ja õhtu on omavahel vahetusse läinud.
- Süüakse liiga palju. Nii korraga, kui ka kokku.
- Inimene on mingil põhjusel jätnud ühe makrotoitainete grupi oma toitumissedelist välja või on tasakaalu lihtsalt väga paigast ära nihutanud.
Kui alustada kliendiga juttu hommikusöögi tähtsusest, siis tuleb pea alati välja, et inimesele ei ole hommikusöögi suur tähtsus võõras. Seejärel kuuleb siiski liiga tihti: «Aga mul ei ole hommikul kõht tühi,» «Mul ei lähe lihtsalt hommikul mitte midagi alla.»
Tahaksin aidata siinkohal seda probleemi lahti mõtestada. Enamik inimesi, kes selliste avaldustega lagedale tulevad - kindlasti üle poole inimestest -, ei ole endale lihtsalt teoreetiliselt toitumise põhimõtteid veel selgeks teinud.
Toitumise korralduse, nagu väga paljud muud protsessid, võtame me omaks kasvatuse ja kohanemise abil. Me kohandame toitumise oma ümbruse ja tegemistega. Lisaks oleme me paljude tegurite mõjusfääris nagu näiteks halb reklaam, kodu lähedal asuvad poed ja kiirtoidukohad. Ilma teadliku tegevuseta ei toeta reeglina need tegurid meie tervislikku toitumist, vaid vastupidi, soodustavad rasvumist ja võivad olla tervisele kahjulikud.
Toitumist ei seata ilma selle peale spetsiaalselt mõtlemata prioriteediks ning seetõttu on hommikul 30 minutit lisaund enne tööle kiirustamist paljude jaoks väärtuslikum kui korraliku hommikusöögi valmistamine ja söömine.
Kuigi tööl ja koolis käimist iseloomustab hõivatus ja kiirustamine, siis ühe sooja söögikorra, mis tihti on inimesele hommikusöögi eest, mahutatakse enamasti endale graafikusse ära. Lõuna juures on ohtlik veel kiire ja tihe päev, mil tihti tehakse juhuslik ja kiireim valik, mis ei käi tavaliselt käsikäes tervisliku ja inimese kehale vajaliku valikuga.
Märkamatult on päevast saanud õhtu ning inimene jõuab koju. Ta on päeva üle elanud. Nüüd on aega kas iseenda või pere jaoks. On tavaline, et ajal, mil keha hakkab juba vabastama hormoone, mis hakkavad inimest valmistama magamaminekuks, söövad inimesed sisse oma päeva kõige toekama toidukorra. Meie elumudel loob selliseks käitumiseks soodsad tingimused.
Energiat täis õhtune toidukord on väga halb kolmel põhjusel
- Inimene ei seedi toitu enne magamaminekut ära.
- Tekib süsteemne vastuolu, kus inimene ärkab hommikul ja tunneb, et ta kõht ei olegi tühi. Öösel energiakulu meie kehas väheneb miinimumini ning kuna tugev söögikord seedib meie kehas 8-12 tundi, siis hommikul ei tunnegi veel nälga.
- Kui inimene sööb liiga vähe aega enne magamaminekut, kahjustab see tema unekvaliteeti ja une kogust, mis võimendab veelgi kogu protsessi negatiivsust.
Kuigi toitumise teema on väga lai ja mitmekülgne, siis näen seda kui enim levinud probleemi, mis mõjub pärssivalt nii toitumisele kui ka inimese üldisele elukvaliteedile.
Müüdimurdjana pean lisama, et meie enam kui kahesaja kliendi seas ei ole veel olnud ühtegi, kellel ei oleks hommikul kõht tühi pärast seda, kui ta on mõne päeva vältel oma toidukorrad mõtestanud ja kujundanud need ümber lähtuvalt oma keha vajadustest. Lisaks kaalu normaliseerumisele tuleb kõrvalnähtustena preemiaks välja see, et öösel puhatakse end paremini välja ning päeval on rohkem jõudu ja energiat.