Ketodieet – imeline kaalulangetusmeetod või pelgalt illusioon?

Foto: SCANPIX

Treener Holger Maiväli selgitab Kaalustalla.ee blogis, mis on ketogeeniline dieet ehk ketodieet.

Mida see dieet endast kujutab?

Ketodieeti võib pidada pigem üldisemaks toitumislähenemiseks, mis sageli hõlmab mitmeid erinevaid trendidieete.

Ketodieedi olemus on suhteliselt lihtne. Eesmärk on viia tarbitavate süsivesikute kogus väga madalale, tõstes samas hästi kõrgele rasvade ning ka valkude osakaal. Sõna «keto» selle dieedi nimetuses tuleb meie keha poolt loodavatest ketokehadest, mis süsivesikutest saadava suhkru puudumise korral meie keha energiavajadusi rahuldavad. See on ka üks peamisi põhjuseid, miks seda dieeti soovitatakse kasutada.

Põhimõtteliselt hakkavad ketodieedi nähud ilmnema mistahes toitumislähenemise puhul, kus päevane süsivesikute tarbimine langeb alla 100 g päevas. Seda sellepärast, et ainuüksi meie aju vajab tavaolukorras umbes 100 g glükoosi päevas.

Sinna juurde lisanduvad mitmete teiste organite ning lihaste vajadused. Teatud mahus rahuldavad energiavajadusi tavapärased energiatootmisviisid meie rasvavarudest ning samuti töödeldakse ümber meie keha valke. Aga umbes 100 g süsivesikute tarbimise piiri juures hakkavad meie keha vajadused ületama seda, kui palju me reaalselt toiduga talle pakume ning ta ise mugavalt juurde suudab sünteesida. Sellisel puhul algabki suuremamahulisem ketokehade tootmine ning meie keha hakkab ümber kohanema «ketoosi» seisundisse, mis ongi ketodieedi eesmärk.

Tavaolukorras kasutab meie keha energiaks suures osas süsivesikuterohketest toitudest saavaid suhkruid. Glükoosi. Süsivesikute tarbimine aga teadupärast põhjustab meie kehas veresuhkru tõusu, millele keha reageerib insuliini eritamisega. Pidevad veresuhkrukõikumised ning üleliigne insuliin on selle dieedi promootorite sõnul peamine põhjus, miks inimesed rasvuvad ning kogevad tervisehädasid.

Ketodieedi puhul eemaldatakse menüüst enamus suhkrust ning veresuhkru ja insuliini taseme kõikumised vähenevad.

Üks erinevus paljude teiste dieetidega ongi see, et ketogeeniline dieet pole kasutusel mitte ainult kaalu kaotamiseks, vaid on kogunud palju populaarsust ka teatud tervisenäitajate parandamisel ning samuti ka kontrollitud kehakaalu tõstmise jaoks.

Teoorias kõlab hästi. Kuidas tegelikkuses?

Tegelikkuses ei ole insuliin rasvumises peasüüdlane, kuigi oma roll on tal kindlasti. Laiaulatuslikud veresuhkrukõikumised, eriti kui need tulenevad suurtest suhkrukogusest, on aga kindlasti probleemiks. Sellised kõikumised võivad paigast lüüa meie näljatunde korraliku reguleerimise ning ajada sassi energiatunnetuse. Me võime tunda end ebasobival ajal unisena, näljasena ning kõik see võib teatud olukorras päris tugevalt toetada ülekaalulisuse teket. Rasvumine aga viib tihti diabeedi tekkeni, mis halvendab veresuhkru/insuliini olukorda veelgi.

Samas peame küsima, kas ketodieet on siinkohal parim lahendus? Minu arust ei ole. Ketodieet on ekstreemsus, mille vajalikkus ei ole enamasti tõestatud.

Ketokehade tekkimine on meie keha enesealalhoiureaktsioon, et peamise energiaallika puududes siiski tavapäraseid toiminguid jätkata. Kuigi meie keha suudab päris edukalt ketokehade peal toimida, ei ole tegemist normaalolukorraga ning sellega võivad kaasas käia mitmed kõrvalnähud - ebameeldiv hingeõhk ning higi lõhn. On täheldatud juuste ja küünte tervise halvenemist, peavalusid, kehva tuju, energiapuudust. Lisaks tekivad tihti vähesest kiudainete tarbimisest seedeprobleemid.

Suur osa probleemidest on siiski ajutised, kuna kehal võib minna mitmeid päevi, enne kui suudab hulgas ketokehi toota ning oma sisemised süsteemid nende kasutamiseks ümber reguleerida. Kahjuks on siiski suur osa inimesi, kes ei suudagi ketodieedi kõrvalmõjusid taluma õppida.

Millal aga on ketodieet hea valik?

Kui inimene on väga tugevas ülekaalus ning kannatab ka diabeedi all, siis võib vähemalt ajutine ketodieedi praktiseerimine tulla kasuks. Enamike inimeste jaoks piisab aga sellest, kui valida õiged süsivesikuteallikad ning mõõdukalt tarbimist piirata.

Keto dieedi «hämmastavad omadused»?

Paljud ketodieedi praktiseerijad kiidavad taevani dieedi võimet väga lühikese aja jooksul mitmeid kilosid kaalu kaotada. Kaotatakse ka mitmeid sentimeetreid ümbermõõtudest ning jääb mulje nagu paari päevaga on mitu kilo rasvmassi kaotatud.

See on aga illusioon.

Ketodieedi olemus seisneb süsivesikute vähendamises. See aga tähendab, et meie keha glükogeenivarud tühjenevad. Glükogeen seob aga endas vett. Iga gramm salvestatud suhkruid meie kehas hoiab kinni umbes 3 g vett. Täiskasvanud, aktiivse inimese keha võib endas varudena hoida isegi nii palju, kui 1000 g glükogeeni. Lisada juurde sinna seotud vee hulk ning me saame mitu kilo kehakaalu, mis keto süsivesikutevaese lähenemise puhul vaikselt haihtub.

Aga see pole rasvamass, mis kaob.

Tavaline inimene, kes meie keha füsioloogiaga kuigi kursis ei ole, peab kaotatud kaalu ja vähenenud ümbermõõte muidugi rasvamassi kaoks ning on õnnelik. Sageli muututakse alguses lausa ekstreemselt ülemeelikuks, kuna selline veekaalu kadu on võimalik ka siis, kui kaloraaž on plussis, ehk toimub ülesöömine. Seni, kuni süsivesikud on nullilähedal, võime endiselt veekaalu kaotada.

See nähtus on ka üks põhilisi meetodeid, kuidas mitmed trendidieedid omale fanaatilise fännbaasi on loonud ning suures mahus oma programme maha müüvad. Kliendid kaotavad esimese nädalaga mitmeid kilosid ning jäävad dieedist sõltuvusse valedel põhjustel. Üks tavapärasemaid näiteid on Atkinsi dieet.

Kokkuvõttes oleks minu soovitus selline:

Ketodieet on ekstreemsus, mida enamikel ei ole kunagi vaja proovida. Te võite seda teha, sest üldjuhul ohtlik ta ei ole ning teatud olukordades võib isegi tervisele kasulik olla.

Kuid, kui teie soov on rasvamassi põletada ja end hästi tunda, siis sobib pea alati mõõdukas ja mitmekülgne toitumine kordades paremini.