Edaspidi hakkab moeteateid Pariisist lähetama Hans Schwarz, EKA 3. kursuse moetudeng, kes elanud Pariisis üle aasta, olnud praktikant John Galliano moemajas ja praegu omandab teadmisi mainekas Duperré kunstiülikoolis.
Pariisi värvikas pool
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ma ei pajataks teile seekord pikemalt viimastest tänavamoe trendidest, sest praegu iseloomustab keskmist moekat Pariisi kodanikku (olgu mees või naine, noorem või vanem) järgnev garderoobikombo: (soonivad) džiinsid, (tikitud või trükitud motiiviga) pusa, (firmamärgi või slogan'iga) nokkmüts ja Nike’i spordijalats.
Talvisel ajal on peas eriti popp säärane masinal kootud käkk, mida ma hellitavalt «kondoomimütsikeseks» armastan kutsuda. Neid olete kindlasti ka maarjamaalaste päid katmas näinud.
Kahjuks on rullvuntsi ja kõvakübaraga härra, bareti ja punase musiga daam siiski pigem haruldus kui üldine linnapilt. Neid küll märkab aeg-ajalt saiapoe järjekorras või mõnes nurgakohvikus, kuid igapäevase inimarmee rüü on siiski märksa kasinam ja ühtesulanduvam.
Seepärast jutustaksin teile hoopis Pariisi palju värvikamast küljest, millest hiljuti oma silma ja kehaga osa sain. Veetsin uusaastaõhtu peol, mille esteetikanoodiks oli Federico Fellini film «Giulietta ja vaimud» (Giulietta degli Spiriti 1965), hellitavalt märkisid võõrustajad temaatikaks «aiapidu».
Kaootilistel põhjustel pidin 31. detsembri ööks valmistuma 30 minutiga, millesse mahtus ihupesu ja kiirkorras juhumeetodil riietumine: sinise-kollase-ruudulised püksid, liiliatega triiksärk ning eelmisel päeval kaltsuhunnikust ühe euro eest soetatud kollane pintsak, mida kaunistasid litritega tikitud mereelukad ja -taimed. Elukaaslasest meigikunstnik Dyna kandis mu näole veel paar fovistlikku pintslitõmmet ja valmis ma olingi.
Sulandusime kenasti peomelusse: ülekaunistatud tubades, kus põrandaid kattis roheline kunstmuru ja seinu jaburaimad aiadekoratsioonid, jalutasid ringi kikilipsustatud ja sätendavates ülikondades härrad, tüllilainetesse uppuvad ja lillesülemeid peas kandvad daamid, käes šampanjapokaal, sigaret või mõlemad.
Jätan siinkohal kirjelduse katki. Vaadake eespool nimetatud filmi ja te saate värvika ettekujutuse, milliste talitustega suurlinnas üht aastat ära ja järgmist vastu võeti!