Etteruttavalt tuleb tunnistada, et küsimus «Miks hoolivad emad oma lastest rohkem kui isad?» ei ole eriti kena. Aga enne, kui vastad vihaselt: «See pole tõsi!», ära unusta korduvalt tõestatud fakti, et emad kulutavad neile antud raha suurema tõenäosusega laste heaoluks kui isad.
Psychology Today tõstatab selle ebamugava küsimuse seetõttu, et kui sa hoolid laste heaolust, siis mida rohkem sa usud, et meeste ja naiste roll perekonnas on bioloogiliselt ettemääratud, seda rohkem peaksid sa toetama ideed, et naine töötab kodust väljas. Ja kui sa usud, et naise hooliv roll on ühiskonna poolt peale surutud, seda enam peaksid sa pooldama naise koju jäämist ja laste eest hoolitsemist.
Selleks, et seda mõista, alustame uskumisest, et emade suurem altruism on puhtalt bioloogiline; et evolutsiooni käigus on naine arenenud nõnda, et ta hoolib lastest rohkem kui mees.
Kui naised tõepoolest lastest rohkem hoolivad, siis on ilmselt tõsi, et lastele on see parem, kui naisel on rohkem sõnaõigust, kuidas leibkonna ressursse peres jagatakse. Kõige efektiivsem viis, kuidas naine saab oma sõnaõigust pere eelarve kulutamisel maksma panna, on see, kui ta ta saab palka ja panustab aktiivselt pere rahakotti. Samal ajal ei saa öelda, et naine hooliks oma lastest vähem kui need, kes on kodused, sest nõnda on ju bioloogilistelt määratud.
Siit saab järeldada, et kui emalik altruism on bioloogiline, ja seetõttu peab ema käima tööl, et laste heaolu tagada, siis tema emalik hoolivus ei vähene ja lastele mõeldud leibkonna rahalised vahendid suurenevad.
Teiselt poolt usutakse, et naise ennastohverdav käitumine laste nimel on kujunenud ajalooliselt, sest naisi on tööl tõrjutud – naise roll lastekasvatajana (mille vastandiks on leiva lauale tooja) on naistele ühiskonna poolt peale surutud, sest sugudel on erinev võime tulu teenida.
Kui emalik altruism ei ole bioloogiline, siis pole mingit põhjust, miks ema, kes on võimeline raha teenima, peaks laste heaolu eest rohkem muretsema kui isa, kes saab samuti raha teenida. Arvestades seda, mida me juba teame, viitab see sellele, et lapsed, kelle emad töötavad, ei saa sellest lisakasu, kui ema sõnaõigus pere raha jaotamisel suureneb – ta oleks raha jaotamisel isekam kui siis, kui ta oleks lastega koju jäänud.
Sellisel juhul võiks ka järeldada, et kui emalik altruism ei ole bioloogiline, siis naiste tööle minemise soodustaminevähendablaste heaolu, sest emalik hoolivus väheneb ja pere raha jaotamisel lapse heaolu ei tõuse.
Huvi korral tasub lugeda samal teemal septembris avaldatud teadustööd.