Kuigi igapäevaselt tunduvad väikelapse eest hoolitsemisel päevad väga pikad, on tegelikult aeg, mis meil oma lastega veeta on, väga üürike. Ühel hetkel me muretseme, kas ja millal nad kõndima hakkavad ning järgmisel hetkel tantsivad ja laulavad nad täiest kõrist Taylor Swifti loo järgi, kuidas nad poisiga iialgi ära ei lepi.
Kui hakata mõtlema, millised on need tähtsad omadused, mida ma soovin lapsele selle üürikese aja jooksul, mil ma teda kasvatan, sisendada, on üks asi, mis pidevalt nimekirja tippu jõuab - see on enesehinnang. Usun, et see aitab teda elus kõige rohkem - oskus iseendasse uskuda, enesekindlus olla tema ise ja jõud kirglikult maailma uurida, kirjutab Emmede Klubi.
Aga kuidas saab ema seda olulist iseloomujoont kasvatada? Eriti siis, kui vanem tunneb, et tema enda enesehinnang ei ole alati just kõige tugevam? Kõige olulisem on küsimuste küsimine.
Kui vanem palub lapsel keskenduda tema endi oskustele ja võimetele, muutub enesehinnang sisemiseks tegevuseks. Vanem saab kuni 5-aastast last küsimuste abil suunata mõtlema nii, et ta enesehinnang tõuseks.
1. Kui su laps on läbi mängu teatud oskustele keskendunud, võib vanem küsida: «Ma näen, et sa mängid oma autoga. Kas sa oskad sellega kiiremini sõita? Milline autojuht sa oled?»
2. Kui su laps hakkab söögilaua taha istuma, võid küsida: «Mida me teeme, enne kui laua taha istume?» Kui laps sellele küsimusele vastust teab, nõustu temaga ja kiida teda. Kui laps vastust ei mäleta, võib vanem öelda: «Me läheme vannituppa ja peseme oma käsi. Mäletad?» Kui sa pidevalt rutiini kordad, jääb see lapsele meelde ja sa saad teda selle eest kiita.
Taolisi küsimusi saab tema käest ka enne teisi regulaarseid igapäevatoiminguid küsida (magamamineku rutiin, lõunauinak, riietumine, voodi tegemine jne).
3. Päeva lõpus, kui sa oma last voodisse teki alla sätid, küsi ta käest: «Mida Sa täna sellist tegid, mille üle uhkust tunned?» Pärast lapse vastamist, või siis, kui ta ei vasta midagi, võid sa ise ühe asja nimetada. Ole nii täpne kui võimalik. Näiteks: «Ma olen uhke, et sa panid oma jope selga, kui ma seda päeval jalutama minnes palusin.»