Ohtlikke müüte kaalulangetusest

Naine
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Forbes vahendab seitset suurimat müüti kaalulangetamisest, mida võib pidada isegi ohtlikuks, kui neid liiga tõsiselt võtta.

Teadlased Krista Casazza ja David B. Allison koos teiste kaasautoritega uurisid seitset kaalulangetusmüüti, et neid kummutada. Uurijatele on oluline, et avalikkus teaks, mis on tõsi, sest väärarvamuste levides võivad inimesed oma kehale liiga teha ning soovitud tulemusteni ei jõuta.

Müüt: väikesed muudatused menüüs ja liikumises toovad lõpuks suure kaalulanguse

Pika aja jooksul natuke vähem söömine ja pisut rohkem treenimine suurt kaalulangust ei tekita. Pool sajandit on eksperdid rääkinud 3500st kilokalorist ehk et iga 3500 kilokalori mahatreenimisel või söömata jätmisel kaob umbes pool kilo kehakaalust. See teadmine põhines aga lühiajalistel uuringutel. Värskemad uuringud näitavad, et kui kaalulangetus jaotatakse väga pika aja peale, kaotatakse palju vähem kaalu.

Müüt: eesmärgid peavad olema realistlikud, muidu pettutakse ja antakse alla

Realistlike eesmärkide püstitamine pettumuse vältimiseks pole mõistlik. Hoopis tasubki olla ambitsioonikas. Autorite sõnul näitasid kaks uuringut, et kui kaalulangetaja eesmärkidesse sekkuti ja neid muudeti käegakatsutavamateks, siis ei võtnud patsiendid selle tõttu sugugi rohkem maha. Selgus hoopis, et mida agressiivsemad eesmärgid olid, seda rohkem kaalu langetati.

Müüt: võrreldes aeglase kaalulangusega pole pikas perspektiivis kiirest kaalulangusest mingit kasu

Pole mingit põhjust eeldada, et aeglane kaalulangetus oleks parem kui kaalu kiire kaotamine. Kliiniliste katsete kombineeritud analüüsi põhjal selgus, et kui võrrelda kiiret kaalulangust aeglasemaga (ehk ekstreemdieete vähem piinavate dieetidega), siis ekstreemdieediga kaotab korraga rohkem kaalu kui rahuliku dieediga, ent aasta lõpuks vahet pole. Seega pikas perspektiivis pole vahet, milline kaalulangetus valida, sest see oleneb inimesest, mis kellelegi paremini sobib.

Müüt: patsient peab kaalulangetuseks valmis olema

Tegelikult pole mingit põhjust oodata, et patsient oleks enne raviga alustamist väga motiveeritud sellega tegelema, sest lõpptulemusega pole sel mitte mingit seost. See, kui väga keegi enne dieedi ja trenniga alustamist või maovähendusoperatsiooni läbimist tahab kaalu langetada, ei määra, kui palju tal õnnestub seda teha.

Müüt: kehalise kasvatuse tunnid aitavad ennetada laste rasvumist

Kehalise kasvatuse tunnid tänapäevasel kujul laste rasvumist märgatavalt ennetada ei aita, kuigi sellesse väga usutakse. Kolme uuringuga tehti selgeks, et isegi kui koormust tõsta, ei ole sel püsivat mõju laste kehamassiindeksi vähenemisele olenemata soost ja vanusest. Teatud koormusastmest saaks see mõju laste tervisele küll olla, kuid pole teada, kas see oleks ka kooli piiratud võimaluste tõttu võimalik.

Müüt: lapse imetamine välistab tema hilisema rasvumise

Kahjuks ei kaitse lapse imetamine teda vanemas eas rasvumise eest. Kuigi nõnda väidab Maailma Terviseorganisatsioon, vaidlevad antud uuringu autorid sellele vastu ja heidavad ette, et varasem uuring polnud piisavalt põhjalik. Teatud kaitsev tegur võib imetamisel ülekaalu vastu siiski olla, ent see pole nii suur, et sellesse pimesi uskuda. Imetamisel on aga mitmeid teisi tähtsaid omadusi, mistõttu pole see müüt halva maiguga.

Müüt: seksides kulub 100 kuni 300 kilokalorit

Nii palju kilokaloreid seksiga ei põletata. Need andmed, mida ikka veel usutakse, põhinevad ühel vanal väikesel uuringul. Hiljem on jõutud aga selgusele, et kui ühe vahekorra kestuseks on keskmiselt kuus minutit, siis kulub ühel 30ndates mehel seksi ajal kõigest 21 kilokalorit.

Lähemalt vaata SIIT!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles