Naine24.ee lugeja mõtiskleb söögitegemise teemal ja imestab, kuidas nii paljud naised jõuavad iga päev või isegi mitu korda päevas süüa teha.
Lugeja kirjutab: naised, kuidas te jaksate nii tublid kokad olla?
20. detsember 2013, 12:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ma pean tunnistama, et ma ei ole väga hea kokk. Mulle meeldib aeg-ajalt uusi retsepte katsetada - peamiselt küpsetiste vallast. Argipäevatoidud on minu jaoks sageli peavalu. Mida söögiks teha?
Kookidega on lihtne - segad kõik ained kokku ja ahju! Õhtusöök nõuab aga kastet, lisandit.... Kõik see peab valmima õigel ajal ja oh, seda nõude hulka, mis pärast pesta tuleb! Jah, paljudel on muidugi nõudepesumasinad.
Nii ei suuda ma ära imestada, kuidas küll jõuavad kõike need naised, kes igaks päevaks valmistavad korralikke toite puhtast värskest toorainest. Valivad turult värske kauba, suudavad planeerida, millal ja kui palju on vaja osta. Valmistavad toidud hommikuks, õhtuks ja lõunaks tööle kaasa. Internet kubised tublidest kokkajatest. Millal te seda kõike jõuate?
Mina pean küll tunnistama, et pärast tööpäeva olen tavaliselt nii väsinud, et ei taha söögitegemisele üldse mõeldagi. Kõht on juba tühi ja tahaks lihtsalt süüa. Nädalavahetusel tahaks muud ka teha kui söömist planeerida. Jah, minu hobiks ei ole kindlasti kokkamine.
Kas ma olen ebaõiglane, kui arvan, et kõik need tublid kokkajad ei saa küll täiskohaga pühendumist vajaval tööl olla? Tööl, kus vahel pole tõesti aega lõunapausigi teha. Kus õhtuks on su energia otsas mis otsas. Kas eeskujulikel kokkajatel on juba päeval aega poes käia ja retsepte välja mõelda? Või nad lihtsalt naudivad söögitegemist?
Mõeldes veel mahetoidu peale, siis ei kannata seda sageli juba rahakott välja. Pealegi ei müüda mahetooteid igas poes. Olen viimasel ajal püüdnud võimalikult palju toite otsast lõpuni kodus valmistada. Ma ei ütleks, et see väga odav tuleb. Kui valmistan suurema koguse, kipume lihtsalt korraga rohkem sööma ka.
Perenaised, kes ise valmistavad müslit, moosi, näkileibu... Millal te seda kõike teete?
Võib-olla olen tõesti mina nii saamatu. Mulle meeldiks ka väga korralikku head toitu süüa. Poes valmistoitude pakendeid uurides läheb mul lihtsalt isu ära - kuidas on võimalik ühe toidu sisse üldse nii palju kahtlasi lisandeid panna? Kõik need säilitusained ja maitsetugevdajad ja värvained (miks peab toitu ometi värvima?).
Samas olen märganud, et valmistoitude letid lähevad poodides aina pikemaks. Järelikult on neid n-ö saamatuid, kes ise kõike valmistada ei jõua, päris palju. Või nimetatakse seda laiskuseks? Võib-olla on asi rahas? Ehk on ka Eesti teel selle suunas, et valmistoit muutub odavaks (kuigi mitte kvaliteetsemaks) ja inimene lihtsalt valibki selle tee. Odavam ja lihtsam - sellele on raske vastu vaielda.
Elus on niigi küllalt muresid, kes siis jõuab või tahab veel toidu pärast pidevalt muretseda? Ikkagi tahaks ka mina tervislikult süüa. Ma tõesti püüan, aga sageli tundub see suur pingutus. Kas teistel ka selliseid probleeme on?
Selle kirja autor valis endale auhinnaks Avoni Anew Ultimate Ulti-minute tõstva kompleksi 30 ml. Kirjuta Sinagi! Vaata lähemalt SIIT!