Ida-Tallinna Keskhaigla naistekliiniku ämmaemandusjuht Vivian Arusaar paneb naistele südamele, kui oluline on beebit pärast sündi oma kõhul hoida.
Ämmaemand: nahk-naha kontakti pärast sünnitust ei maksa alahinnata
3. detsember 2013, 13:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ämmaemanda sõnul on vahetult pärast sünnitust ema ja beebi nahk-naha kontakt väga oluline. «Kui beebi saab kohe peale sündi ema kõhule, aitab see kaasa nii ema kui beebi sünnitusjärgsele kohanemisele. Nahk-naha kontaktis olemine käivitab mitmed olulised protsessid - ema südametoonid, lõhn ja meeldivalt soe «pesake» rahustavad beebit, see aitab kaasa kiindumussuhte kujunemisele ja samuti on see ellujäämiseks oluline, on ju ema kõhu peal vastsündinul võimalik rinnani jõuda,» selgitab ta Emmede Klubis.
«Uuringutest on teada, et ka vaid 15 minutit nahk-naha kontakti pikendab imetamise kestust kahekordselt. Kui vastsündinu on korralikult kuivatatud ja soojalt kaetud, aitab selline nahk-naha kontakt samuti lapsel kehasoojust hoida ning võimalusel võiks selline koosolemine kesta vahetult sünni järgselt vähemalt tund kuni kaks.»
Eriti tähtis on nahk-naha kontakt Arusaare selgitusel enneaegsete laste puhul, kuigi see võib siis olla raskendatud. «Vahel juhtub, et ema ei saa kohe peale sünnitust beebit enda kõhule võtta, siis tuleb sellega alustada niipea, kui see osutub võimalikuks ja kui ema terviseseisund seda ei võimalda, siis sellisel juhul sobib selleks väga hästi ka isa,» toob ta välja.
Ämmaemand Vivian Arusaare sõnul on vastsündinud lapse kõhul hoidmisel veel üks hea tagajärg. Nimelt hiljem, kui laps on juba suurem ja tal esineb koolikuid või kui ta näeb halba und, saab teda sama võttega kiiresti rahustada. «Kui ema ka kodus sellistes olukordades rahustab beebit nahk-naha kontaktis olles, tuletab see lapsele meelde midagi eriliselt head ja turvalist ning enamasti on rahunemine kiirem tulema. See on nagu meie mälestustega (näiteks mõni kallistus või kaisus olemine), mida mäletame kui midagi eriliselt sooja ja turvalist,» räägib Arusaar.