Mõnel lapsel on ilmale tulemisega eriti kiire

Foto: Corbis/Scanpix

Algaja võib sünnitada kolme, kogenud sünnitaja isegi kõigest  ühe tunniga. Kui tavaliselt kestab sünnitus mitu tundi, siis mõnel lapsel on ilmale tulemisega nii kiire, et nad sünnivad kodus või teel haiglasse.

«Äkksünnitusi tuleb ikka ette,» kinnitab Tartu Ülikooli kliinikumi naistekliiniku naistearst Anne Rohtmets. Kui on aga oht, et laps tuleb ettearvamatult kiiresti, tuleks esimese asjana abi kutsuda.

Rohtmetsa selgitusel tuleb haigla poole teele asuda siis, kui on alanud regulaarne sünnitustegevus ehk kui kokkutõmbed käivad iga kümne kuni viie minuti takka või lootevesi on puhkenud (ära tulnud).

«Esmasünnitajatel ja korduvsünnitajatel on see kogemus erinev,» märgib ta. «Kui korduvsünnitajal on olnud kiired sünnitused, siis tuleb ta haiglasse juba esimeste valulike kokkutõmmete peale, teades, et võib minna väga kiiresti.»

Juhendite põhjal on korduvsünnitaja äkksünnituse kestus kuni kaks, esmasünnitajal kolm kuni neli tundi.

«Üldjuhul jõuab selle ajaga Eestis igal pool sünnitusabiasutusse,» rahustab Rohtmets. «Meie vahemaad ei ole nii pikad.»

Kui naine siiski tunneb, et sünnitus kulgeb ootamatult kiiresti ja haigla on veel kaugel, tuleks naistearsti sõnul esimese asjana kutsuda kiirabi. Kiirabi ootama jäädes tasub keegi tuttav appi paluda, võimalusel kasvõi naaber, kes toob kapist linu ja saab muul moel, näiteks telefoni teel hädaabinumbrilt või ämmaemandalt juhiseid saades, abiks olla.

«Aga kui ei olegi kedagi abis, siis pole teha muud, kui otsida sobivaid asendeid, et saaks last sünnil ise toetada. Enamasti käib see madalal kükkis või põlvili asendis,» märgib arst ja lisab, et täpseid juhiseid äkksünnituse puhuks anda ei saa. Nimelt tuleb laps nii kiirelt, et suurt teha polegi. Komplikatsioonide korral on halb, kui abi õigeks ajaks kohale ei jõua.

Pärast lapse sündi tuleks beebi esiteks kuivatada, võtta mugav poolistukil või lamav asend ja hoida last soojas ema paljal rinnal, sooja ja kuiva teki või rätiku all. Vastsündinut tuleb hoida kõhuli, et ta hingamisteed puhastuksid. Beebit kuivatades võib silitada tema selga alt ülespoole, et ta hingamisteed puhtaks turtsuks.

«Kui lapsel on lima suus, võib rätiku nurgaga selle suust ka ära pühkida, aga see ei ole kohustus,» lisab Rohtmets. Tänapäeval ei puhastata normaalselt sündinud lapse hingamisteid ka haiglas, kuid imikut hoitakse õiges asendis, et sekreedid ise väljuksid.

Mida edasi teha, sõltub sellest, kui pikk on nabaväät. Kui nabaväät pulseerib, siis oodatakse, kuni pulseerimine lõpeb. Kui abi on veel väga kaugel, võib nabaväädi kinni siduda lapse nabarõngast kaugemal, et hiljem oleks võimalik puhastada ja klemmida või uuesti siduda. Nabaväädi võib siduda kahest kohast ja nende vahelt läbi lõigata puhaste teravate kääride või noaga, mida võiks eelnevalt desinfitseerida käepäraste vahenditega (näiteks kange alkoholiga).

Platsenta sünnib tavaliselt 5–20 minuti (hiljemalt tunni) jooksul pärast lapse sündi. Kui nabaväät võimaldab, saab ema seni last kaisus soojas hoida, kuni abi kohale jõuab.

Arst soovitab sünnitustähtaja lähenedes võimaliku abilisega kokku leppida, hoida mobiiltelefoni aku alati laetud ja sünnitusele kaasa võetavad asjad valmis panna.

Pisipreili nägi ilmavalgust keset linna

23. augustil sai kiirabi Tallinnas väljakutse Vana-Viru ja Viru tänava nurgale, kus tuli ilmale tütarlaps.

27-aastane naine oli teel sünnitusmajja, kui palus mehel auto kinni pidada, sest laps oli iga hetk sündimas. Kanal 2 saatele «Reporter» rääkis õnnelik isa, et võttis ise sünnituse vastu, ja kui laps oli turvaliselt ema süles, siis helistas 112 ja kutsus välja kiirabi. Mehe sõnul ta midagi mõelda ei jõudnudki, kuna sünnitus käis nii kiiresti.

Kiirabi viis ema ja lapse Pelgulinna haiglasse. Tallinna kiirabi peaarsti Raul Adlase sõnul olid nii ema kui laps heas seisus ja lapse südametoonid normaalsed.

Adlase sõnul võttis kiirabi eelmisel aastal Tallinnas vastu seitse sünnitust, mis ei ole tema hinnangul väga suur hulk.