Mai Loog: mõtlen vägisi headest asjadest, ega lase negatiivsetel mõtetel end mürgitada
12. november 2013, 08:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänaseks üle kümne aasta Bangkokis elanud filosoofiadoktor ja kirjanik Mai Loog on särav ning rõõmsameelne. Kuid enne Taisse kolimist oli Mai hoopiski teistsugune - pessimistlik ning kartlik. Buduaar rääkis Maiga saatuse, horoskoopide ning selgeltnägijate teemal ning muidugi tuli jutu käigus välja ka see, kuidas Mai tee positiivse ellusuhtumiseni leidis.
Kuidas suhtub Mai horoskoopidesse ja mil määral need tema elu mõjutavad? «Horoskoobid on meelelahutus, mõned on hästi kirjutatud, mõned igavalt. Neid huvitavamaid ma ikka vahetevahel loen ja otsin välja just toredaid ettekuulutusi. Koledad unustan kohe ära. Mõnikord tuleb mul ette perioode, mil käin tihti astro.com’is aega veetmas, loen pikaajalisi trende ja klikin interaktiivseid horoskoobikaarte. Olen tähele pannud, et see juhtub siis, kui olen äsja tutvunud mõne huvitava inimesega. Palju ma temast veel ei tea, kuid tahaks. Siis tulebki appi asendustegevus horoskoobi uurimise näol. Aga väga tihti neid astroloogiaga ajaveetmisperioode õnneks ette ei tule,» tõdeb Mai.
Selgeltnägijatesse suhtub Mai skeptiliselt, naise sõnul ei julge ta võõraid inimesi endale lähedale lasta ja selleks on ka oma põhjus. «Selgeltnägija juures ei ole ma käinud, pole isegi selle peale tulnud. Kui ma nüüd mõtlen, et miks ma pole huvi tundnud, siis ilmselt pelgan kedagi võõrast enda lähedale lasta. Äkki on halb inimene? Ka igapäevaselt on mul end ümbritsevate inimestega probleeme, tunne, et nii mõnigi võtab mult mu head energiat, kuid vastu annab vaid halva tuju ja külmetushaiguse,» tunnistab Mai.
Sõna «saatus» on Mai arvates negatiivse alatooniga ning usk sellesse Mail puudub. «Ma usun, et eestlaste vanasõna «Igaüks on oma õnne sepp» on adekvaatsem kui saatusesse uskumine. Saatus kõlab juba ise negatiivselt, ei öelda ju, et «tal oli lahe saatus, näe, sai kuulsaks kunstnikuks ja miljonäriks, kel tore perekond ka veel», vaid ikka, et «saatus on tal selline, et haigused ja surmad kimbutavad tema perekonda». Selline oma õnne sepistamine, iga päev, järjekindlalt, on palju parem tee. Püüan seda ise järgida teadlikult juba viimased kümme aastat. Enne seda olin kartlik ja küllaltki pessimistlik. Nüüd aga mõtlen vägisi ilusatest ja headest asjadest, ega lase muremõtetel ja negatiivsetel inimestel end mürgitada. Loodan, et see õnne sepistamine muutub aina toredamaks, siiani on küll hästi läinud,» paljastab Mai.