Prantsuse neuroteadlane Arnaud Aubert on oma karjääri jooksul teinud mitu erinevat uuringut, mis keskenduvad sellele, kuidas mõjutab teiste arvamust kellegi jumestus ja välimus. Ta on jõudnud veendumusele, et puudused jumes ja naha pisivead häirivad aju niivõrd, et kehva nahaga inimesed seatakse mõttes automaatselt madalamale sotsiaalsele skaalale.
Doktor Aubert usub, et meigi abil saab seega olla edukam nii töö- kui armuelus, vahendab Daily Mail.
Teadlase selgitusel on määrav roll hea mulje loomisel «sotsiaalsel kolmnurgal» - see on ala silmade ja suu vahel. «Kogu sotsiaalne info asub näo keskel,» sõnas ta. «Kui ebatäiused (näiteks vistrikud) häirivad aju, siis on selle tegevus mõnevõrra takerdunud ja inimene, kelle nägu vaadeldakse, avaldab ka vähem mõju.»
Aubert’i väide põhineb 2011. aastal avaldatud ilugigandi Proctor & Gamble’i tellitud uuringul, millest ilmnes, et meigitud inimesed tunduvad meeldivamad, usaldusväärsemad, atraktiivsemad ja ka asjatundlikumad.
Need, kes kannavad väga paksu meigikorda, tunduvad küll vähem usaldusväärsed, ent siiski jätavad nad teistele mulje, et on atraktiivsemad ja tööd tehes asjatundlikumad kui need, kes end üldse ei meigi.
Tuntud jumestuskunstnik Lisa Eldridge usub, et jumestus on kui visiitkaart, sest see hakkab kõige esimesena silma. «Kui keegi on liiga tugevalt meigitud, võib see mõjutada seda, kuidas teised temaga räägivad. Seda eriti tööl. Halb meik näeb lihtsalt jube välja ja see võib saada ka takistuseks,» märkis ta ja lisas, et raske on kellelegi otsa vaadata, kui too on kasutanud täiesti vale tooni jumestuskreemi või see on halvasti peale kantud. Näiteks võivad tööl häirida suhtlemist ka silmatorkavad kunstripsmepikendused.
Selleks, et head muljet jätta, soovitatakse kanda kerget ja tagasihoidlikku meiki, milles on kasutatud BB-kreemi. Nädalavahetuseti tuleks lasta näonahal puhata.