/nginx/o/2013/11/08/2609522t1h45b6.jpg)
Psühholoog ja sihtasutuse Väärtustades Elu juhatuse liige Karmen Maikalu leiab, et lastega tegelemine on isade jaoks jõulisemalt muutumas üha normaalsemaks tegevuseks ja tänu isade kaasamisele muutub ka emade roll lihtsamaks.
Karmen Maikalu: lapsega tegelemine pole hobi, vaid elu normaalne osa
10. november 2013, 10:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Läbi aegade on lapse arengu esmavajaduseks peetud emaarmastust ja isa roll on olnud pigem perifeerne. See mudel on hakanud jõuliselt muutuma. Aina rohkem on isasid, kes tahavad aktiivselt laste elus osaleda ja kellel on oma lastega emotsionaalselt lähedane side. Lapsega tegelemine ei ole mitte hobi, nagu üks isa kunagi oma CVs kirjutas, vaid elu normaalne osa. Kui isad on kaasatud lapse kasvatamisse, tunnevad emad rohkem toetust ning suureneb ka ema ja lapse vahelise suhte kvaliteet. Seega on kasu mitmepoolne.
Samas on mõned isad oma uues rollis pisut ebakindlad – kuidas ühitada töö- ja pereelu, kuidas olla üheaegselt edukas mees ning armastav ja lähedalolev isa? Palju sõltub siin mehe enda lapsepõlvekogemusest oma isaga. Milline isa tahan mina oma lapsele olla – kas samasugune või teistsugune, kui oli minu isa? See võib mõnikord olla keeruline ja isegi valus küsimus, sest läbi põlvkondade kandunud käitumis- ja suhtlemismustrid mõjutavad meid rohkem, kui arvata oskame.
Uurimused näitavad, et ka vanemate omavaheline paarisuhe mõjutab oluliselt suhet vanema ja lapse vahel. Paarisuhtekonfliktide negatiivset mõju on täheldatud eriti isade ja laste omavahelisele suhtele ja lähedusele. Seega parim kingitus, mida isa saab oma lapsele anda, on armastada oma lapse ema.
Lapse arenguks on oluline, et tal oleks lähedane emotsionaalne kontakt mõlema vanemaga. Seda ka siis, kui vanemad on lahutatud. Ükski kasuisa ei asenda bioloogilist isa ning oluline on säilitada lähedane suhe ja tihe kontakt lapse ja eemal elava isa vahel. See on mõlema lapsevanema vastutus.
Samas on kärgperedes tänuväärne ja sugugi mitte kerge roll kasuisadel. Hea ja igapäevane suhe bioloogilise isaga ei sega positiivse ja toreda suhte loomist kasuisaga, ent siin tuleb arvestada sellega, et igasuguse uue suhte loomine ja uute rollidega kohanemine võtab aega.
Igal juhul vajab laps tervet, iseendaga hästi toime tulevat ja emotsionaalselt lähedal olevat isa. Kuidas selline isa olla, on küsimus, mida on endale esitanud vist iga mees. On tore, et selliste teemade omavaheliseks arutamiseks on Eesti meestel erinevaid võimalusi: isadekool sünnitusmajas, Gordoni Perekool, PREP-koolitus isadele jne.