Pärast moenädalat

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Anna Wintour.
Anna Wintour. Foto: SCANPIX

Oktoobris pakuvad moerahvale huvi kaks teemat: milliseid trende disainerid moenädalatel uueks hooajaks välja pakkusid ja mida kõrgema (ja madalama) lennuga moeinimesed selle kõige keskel ISE seljas kandsid. Mida hooaeg edasi, seda ketserlikumalt on tunne, et see teine teema huvitab isegi rohkem…

Mida siis nn industry insider’id ise moelaval nähtust üle võtavad? Ühe grupi moodustavad aastatega ikoonilise staatuse saavutanud moetoimetajad, kes vaevu end trendidest mõjutada lasevad. Nad on endale välja kujundanud äratuntava firmastiili ja uusi riidepuurentnikke valitakse vastavalt sellele, kuidas need nende stiiliga sobituvad, mitte vastupidi.

Nii on Ameerika Vogue’i peatoimetaja Anna Wintour alati oma buržuaalikes kleitides ja kõpskingades, Prantsuse Vogue’i endine peatoimetaja Carine Roitfeld seksikas pliiatsseelikus ja taljet esile toovas jakis, tema järglane Emmanuelle Alt aga pikkades liibuvates teksades, kinnistes stiletodes (või saabastes) ja pisikeses bleiseris.

Teises äärmuses asuvad noored moegruupid, kes enamasti reageerivad nimetusele blogija või tudeng või mõlemad. Suurest soovist silma paista ja teiste blogijate fotodel figureerida võtavad nad uusi trende omaks enne nende munast koorumist ja on tõelised moekakaduud. Õnneks! Sest ainult moenomenklatuuri vanaprouadega poleks elu pooltki nii huvitav.

Nende kahe vahel paikneb niinimetatud moemass ehk anonüümsed moeprofessionaalid, kellel pole vaja olnud välja arendada ikoonilist look’i ja kes on harakamängudest oma tõsisema sisseostja või ajakirjanikuameti tõttu välja kasvanud. Välja tuleb näha eriala inimesele kohaselt moekas. Nemad ongi tõelise tänavatrendi oraaklid, kes kummardavad hetkel näiteks Céline’i, Pradat, Dries van Notenit, Isabel Maranti ja Givenchyd.

Irooniline blogija ja illustraator Isabelle Oziol de Pignol võttis oma blogis selle seltskonna seekordsed trendid hästi kokku. 1. Stiletokontsad ja õhkõrn negližeekleit, selle peal raske sviiter, mis õlgadel-seljal kergelt lontis viisil, mida ükski odavbränd ei ole suutnud kopeerida ja mis näitab selle kallist päritolu. 2. Eristavaks detailiks on Nike jooksutossud – kui erksatoonilised, siis üleni tumeda ajakohase siluetiga komplekti juures, kui diskreetsemas gammas, siis värskendab üldmuljet mõni värvilaik mujal. 3. Meestekingad ja -mantel, hooletu soeng, kuid rariteetne kott. 4. (Kortsus) hele triiksärk ja tumesinine, skaudi-kloostrikooli stiilis range seelik madalate kingadega, ilmse pingutuseta, kuid range.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles