Lugeja kirjutab: mees ei taha enam minuga seksida
1. november 2013, 19:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Anonüümsust palunud Naine24 lugeja puistab oma südant ja kirjeldab, kuidas tema suhe mehega on ajapikku muutunud. Kas oskate talle nõu anda? Selle kirja autor valis endale auhinnaks Avoni küünelaki.
Olen endalt küsinud päris tihti, mis asi on armastus? Kas see, mida tunnen mina või see, mida tunneb mu kaaslane? Ma tean, et see mis on minu jaoks elementaarne, ei pruugi olla kaaslasele sama, aga siiski - kas see siis ongi armastus?
Igatahes olen ilusas eas noor naine. Enda arvates olen piisavalt «ilus, tark ja osav». Teen hästi süüa, kuulan oma kaaslast, ajan pidevalt teda naerma ja üleüldse suudan enda meelest olla see, keda ta otsinud oli. Armastan teda meeletult ja tean, et tema mind ka, aga...
Oleme aastakese koos olnud. Esimesed kaks-kolm kuud olid imelised. Me tegime palju asju koos, peaaegu iga õhtu käisime jalutamas ja õhtuti kodus olles ihaldas ta mind meeletult. Ma tundsin ennast nii ilusa ja õnnelikuna.
Kätte saabus aeg, kus tema töö muutus kaootiliseks. Tööaeg venis, öeldud kellaajal koju ei tuldud ja tihti pidi ta töö asjus mitu päeva eemal olema. Muidugi muserdas see mind ja olin kurb, et pean pidevalt üksi olema - samas suutsin sellega leppida, sest teadsin, et see on mööduv. Meie vaheline iha hakkas kustuma, suhtlus oli minimaalne. Rääkisin talle, et kõik on korras kui ta suudab vähemalt nendel vabadel hetkedel ka mind tähele panna. Pärast rääkimist panigi.
Möödus kuu, avastasin, et terve kuu jooksul olin ma tema jaoks voodis ihaldusväärne ainult 3 või 4 korda. Iga kord kui ma teda puudutasin või andsin märku, et tahan teda, siis ta ütles vaid: «Olen väsinud». See muserdas mind. On korduvalt olnud neid hetki, mil ta juba magab ja mina valan salaja pisaraid.
Möödus ka järgmine kuu, mil avastasin, et terve kuu vältel sain ma temaga armatseda ainult ühe korra. Mitte, et teda poleks rohkem kodus olnud, vaid ta lihtsalt oli väsinud või siis ei pannud mind tähele. Igatahes otsustasin siis lisada vürtsi, soetasin endale uusi pesukomplekte, millega tema koju saabumist ootasin. Tema aga tuli koju, tegi musi, läks pesema ja jäi magama.
Ma ei ole seksi suhtes kunagi olnud selline «vanainimene». Olen alati uusi asju välja pakkunud, alguses uurisime ka Kamasutrat ja proovisime erinevaid poose. Nüüd aga teda ei huvita nagu miski. Ma olen kõike teinud - rääkinud, võrgutanud, hoian meie pesa pidevalt korras ja kärsatan küünlaid, ostan seksikat pesu ja asju. Aga ikka olen ma talle null. Minu jaoks ei olegi oluline seks ise, vaid see, et sellel ajal saame olla nagu üks.
Seksi puudumine on muutnud mu enesehinnangut, kuna ma ei tea, miks see kõik nii on. Kui talt küsin, et kas ta ei armasta mind enam, siis ütleb, et armastab ja kõik on ju korras. Igatahes minu jaoks on see kõik nii masendav, ma ei tunne ennast enam isegi mitte ilusa ja seksikana, sest kui ma seda olen, siis miks ta mind ei ihalda? Ma isegi ei julge ennast enam talle ise peale suruda, sest see on nii alandavaks muutunud. Ma ei tea enam, mida teha.
Ma küsin teilt nõu, et kui ta armastab mind, siis kas see ongi armastus? Kas armastades ei soovitagi oma naisega koos olla? Kas armastades kaobki iha ja seks pole mitte midagi väärt? Ma olen elanud üle poole aasta juba nagu aseksuaal, aga ma olen noor ja aktiivne naine, küll ma jõuan vanas eas elada ilma seksita. Ma armastan teda ja tema mind, aga ma lihtsalt ei näe enam tema armastust. Või siis see ongi uut tüüpi armastus?