/nginx/o/2017/12/02/7369823t1h6af1.jpg)
Raamatu «Stumbling on Happiness» («Koperdades õnne otsa») autor Dan Gilbert rääkis TED loengus lähemalt oma arusaamast, et õnnetunne ei sõltu mitte niivõrd sellest, mis me elus juhtub, vaid sellest, kuidas me sellesse suhtume. Tõestuseks toetas ta oma arvamust teaduspõhiste näidetega.
Gilberti selgitusel on inimesel nii-öelda psühholoogiline immuunsüsteem, mille abil saab õnne tunda ka olenemata konkreetsetest oludest. Seega on igaüks võimeline oma õnne «sünteesima». Selle tõestuseks tõi ta näiteks andmed, millest selgus, et nii lotovõitjad kui jäsemed kaotanud inimesed tundsid aasta pärast nimetatud sündmusi samasugust õnnetaset kui enne võitu või kaotust, vahendab Forbes.
Optimismi on väga palju uuritud ning on leitud, et need, kes näevad lootuse ja võimaluste leidmisega vaeva, on märksa tervemad, elavad kauem ja neil on õnnelikud suhted. Inimesed, kes peavad end ka rasketes oludes õnnelikeks, pole pealiskaudsed ullikesed, nad on siiralt rahulolevamad. Nende soov olla õnnelikum tagabki parema elukogemuse.
See tahe, millest Gilbert kõneles, ei tähenda pead liiva all hoidmist või teesklemist, et midagi halba ei juhtu. Vastupidi - ka viha, pettumust, ärevust, hirmu ja teisi tundeid tuleb läbi elada, kuid kui leida viise, kuidas raskustest välja tulla, saab neist midagi õppida ja taas rahulolu tunda.
See oskus tuleb suuresti kasuks nii eraelus kui tööd tehes. Õppides oma elus õnne leidma ja seda ära tundma, sõltume palju vähem asjadest ja hirm või ahnus ei löö seda nii kergelt kõikuma. Mõistmine, et oma õnnetunnet saab ise muuta, ongi juba suur samm edasi. Enamasti usuvad inimesed, et rahulolu eluga sõltub oludest ja seega ei saa seda muuta. Järgnevalt on kirjeldatud lähenemist, mis aitab suurendada meelerahu, olenemata elukorraldusest.
Leia kolm positiivset asja oma elus
Mõnikord jõuame (mõne halva sündmuse tõttu) oma mõtetega tupikusse ja tundub, et kõik aspektid elus on väga halvad. Sellest mõttemallist võib kergesti vabaneda, kui teadvustad endale olukorda ja tuletad meelde, mis on su elus hästi. Meenuta, kui palju toredaid inimesi on su elus, keda sa armastad. Kuidas on lood su tervisega? Nende faktide tunnistamine võib üsna kiiresti tuju tõsta.
Ole negatiivsuse suhtes aus
Selleks, et muremõtetega kergemini toime tulla, on veel üks võimalus. Kas oled märganud, kuidas võimendad ise ebaõnnestumisi, mõeldes/rääkides neist, nagu elu kõige kohutavamatest olukordadest? Selle asemel, et öelda: «See ettekanne läks valesti,» ütleme näiteks: «See oli maailma kõige nõmedam läbikukkumine üldse, nüüd lastakse mind küll lahti!»
Kui märkad, et nimetad midagi jälle kõige halvemaks, pea hoogu ja mõtle järele, kui halva olukorraga tegelikult tegu oli. Mõtle näiteks välja kümnepunktisüsteem olukorra hindamiseks ja pane seejärel möödunule punkte. Kõige rohkem punkte võiks saada näiteks eluohtlik või vallandamist vääriv olukord. Suure tõenäosusega saab piinlik esitlus kõigest 2 või 3 punti.
Kahtle eeldustes
Enamik meist arvaks, et need, kes on mingil põhjusel aheldatud ratastooli, pole sugugi nii õnnelikud kui lotovõitjad. Nagu eelnevalt märgitud, ei pruugi see arvamus tõele vastata. Sageli satume negatiivsete eelduste kütkesse ja usume, et mingi situatsioon lihtsalt peab õnnetuks tegema. Näiteks usutakse, et kui keegi läheb pärast pikaajalist abielu kaasast lahku, siis on tal väga raske toimunust üle saada ja ta peab olema õnnetu. Seda usutakse sagedamini just naiste kohta, sest neil on usutavasti raskem üksi hakkama saada. Kui oled ise sarnases olukorras, siis peaksid endalt kainelt küsima, kas see on ikka tõsi? Kas see peab olema tõsi? Nendes eeldustes kahtlemine viib sind järgmise sammuni…
Analüüsi, mil moel sa endaga kõneled
Milline on sinu vaimne monoloog? Näiteks, kui sind lastakse töölt lahti, kas jääd ennast ja tööandjat süüdistama või leiad selles midagi positiivset, et edasi minna? On väga oluline, et suudaksid muuta oma mõttemustrit lootusrikkamaks ja positiivsemaks. Negatiivne sisemonoloog viib sind ainult uuesti muremõtete ja seeläbi ka uute ebaõnnestumisteni.
Õnn on nakkav
Viimaks tasub märgata, millised on inimesed sinu ümber. Nende tujud ja olemus mõjutavad ka sind. Kui sa oled kogu aeg ümbritsetud inimestest, kes on üdini negatiivsed ja õnnetud (mõtlevad oma probleeme hullemaks, eeldavad negatiivseid asju jne), siis on sul väga raske oma suhtumist muuta. Ära saa valesti aru – kahtlemata on sul vaja sõpru, pereliikmeid ja kolleege, kes oskavad sulle kaasa tunda ja sind ära kuulata, kui sul midagi halvasti läheb. Oluline on aga see, et nad toetaksid sind ka siis, kui sa hakkad neist olukordadest üle saama ja muutud taas rahulolevamaks. Teisisõnu on su ellu vaja neid inimesi, kes aitavad sul üles ehitada nn psühholoogilist immuunsüsteemi, mitte ei ürita seda lõhkuda.
Õnn on sinu enda kätes ja sõltub suuresti suhtumisest, mitte mingitest ideaalsetest elutingimustest. Kui mõistad seda, oledki teel parema elu poole.
Vaata ja kuula ka Dan Gilberti loengut!