Leidub lapsevanemaid, kelle arvates õpetab laksu andmine lapsele distsipliini. Ent hiljuti avaldatud uurimuse tulemused tõestasid taaskord, et laksu andmisel pole sugugi soovitud tulemused.
Noores eas laksu saanud lapsed on hilisemas elus agressiivsemad
22. oktoober 2013, 14:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlased tegid kindlaks, et lapsed, kes 5-aastaselt said emalt-isalt laksu, olid põhikoolis teistest lastest agressiivsemad ja rikkusid tõenäolisemalt reegleid, kirjutab Today Moms.
Teadlane Elizabeth Gershoff ütles, et need tulemused on kooskõlas eelmiste uurimuste tulemustega. «Puuduvad igasugused tõendid, et laksu andmine mõjuks lastele kuidagi hästi, ometi paljud vanemad usuvad, et see õpetab lastele distsipliini,» sõnas Gershoff, kelle peamiseks uurimisalaks on just vanemlik distsipliin ja selle mõjud.
«Laksu andmine näitab lastele seda, et agressiivsusega saab probleeme lahendada, et kui sa teist lööd, siis saad seda, mida tahad,» lisas teadlane. «Kui laps tahab mõnda mänguasja, mis on parajasti teise lapse käes, siis tal puuduvad teadmised, kuidas seda sõnadega küsida, sest vanemad pole talle seda õpetanud.»
Uurimust juhtinud teadlane Michael MacKenzie lisas, et kuigi on korduvalt tõestatud, et laksu andmine mõjub lastele negatiivselt, on see ameeriklaste seas siiski levinud moodus, kuidas lapsi korrale kutsuda.
MacKenzie selgitas, et tema meeskond uuris kahe aasta jooksul 20 USA linnas lapsevanemaid, kelle lapsed olid uurimuse alguses 3-aastased ja lõpuks 5-aastased. Selgus, et 57 protsenti emadest ja 40 protsenti isadest tunnistasid, et andsid lapsele laksu, kui laps oli 3-aastane. 5-aastastele lastele andis aga juba väiksem hulk vanemaid laksu.
Lapsed, kes 5-aastaselt said emadelt laksu, käitusid eakaaslastest halvemini ja olid agressiivsemad. 5-aastased, kes olid isadelt laksu saanud, sooritasid näiteks sõnavarateste lasteaedades eakaaslastest halvemini.
Gershoff ütles, et kui rääkida laste distsiplineerimisest, siis pole küll suudetud välja selgitada, mis kõige paremini toimiks, ent on teada asjad, mis kindlasti soovitud tulemusi ei too. «Me teame, et laksu andmine ei toimi. Me teame, et lapse peale karjumine ei toimi. Lapse nurka saatmine on ka kaheldav tegevus. Ainus asi, mis on positiivseid tulemusi näidanud, on lapsega rääkimine.»