New Yorgi Eesti Maja köögihaldja Inna Terepingi teiseks ametiks on olla parukameister. Eestis kunagi kondiitriametit õppinud ja mitmelapselise pere ema elu elanud naine sattus perega New Yorki nagu paljud eestlased uue töö otsingute käigus. Alul hoidis lapsi, siis aga pakuti sõbranna kaudu kohta Brooklyni linnaosa kuulsamasse parukaärisse, kirjutab New Yorgis elav Kadri Kroon ajakirja Iluguru sügisnumbris.
Tänaseks on naisest saanud hinnatud oskustega parukameister. Parukate hinnad algavad 250st dollarist ja ulatuvad 5000ni välja. Parukatöökoja põhiäri on Euroopa naiste annetatud juustest tehtud naturaalsed kosher-parukad.
Parukafirma põhiklientideks on kohalikud ortodokssed juudid ja ultraortodokssed hassiidid ehk paduusklik kogukond, kus usk määrab inimeste jaoks ära kogu igapäevase elurutiini. Nende üksikasjalikud elureeglid on Talmudis, nende pühakirjas, mustvalgel kirjas. Väikeste eluliste muutustega arvestades rabi poolt paika pandud käskude täitmine on rangelt kohustuslik. Reeglistik puudutab ka naiste jaoks nii olulisi teemasid nagu riietus, söök, ilu ja hügieen. Inna on pika tööstaaži jooksul, nagu iga juuksurgi, kuulnud paljude püsiklientide südamepuistamisi ja saanud jutu käigus teada usklike juudi naiste elu põnevaid üksikasju.
Ortodokssed juudid eelistavad küll iga kell omasugustega abielluda, aga suures linnas juhtub ikka, et mõni mustanahaline või hoopis Jaapani päritolu neiu on mehe nimel valmis usku muutma ja ultrausklikuks hakkama. Inna praktikas on juudi rahvusest kliente kõikidest nahavärvidest, nii Marokost, Etioopiast kui Indiast, ja mis minu jaoks üllatusena tuli - palju ka loomulikult heledapäiseid juuditare.
Juudiusus on olulisel kohal «naise puhtuse» mõiste. Seepärast käivad naised päev enne abielu ja alati peale kuupuhastust sünagoogide juures mitweh`ides (juudi spaades) rituaalsel pesul. Sisuliselt on tegemist sügava väikse basseiniga, kuhu end alasti tervenisti vee alla kastetakse. Nn uputamisrituaaliga seoses arvatakse olevat tekkinud komme, et abielunaine ajab end kiilakaks. Sest juustega on keerulisem täielikult vee alla minna.
Teine arvatav põhjus ortodokssete naiste kiilaksajamisele on naiste endi soov olla alandlik ja mitteedev - Talmudis räägitakse tzniut`ist ehk tagasihoidlikkuse koodist. Võta või jäta, mulle tunduvad mõlemad põhjused igal juhul ehmatavad. Mul oli alul raske mõista, et New York on 21. sajandil täis naisi, kel pole lubatud ilma parukata, oma juustega, ringi käia, aga et nende parukate all on veel kiilaspea, selleni ma ilma Inna valgustuseta poleks vist niipea jõudnud.
Juuksed on paljuski naise üheks identiteediallikaks. Ühel kaunil päeval pärast abiellumist vaatab aga peeglist vastu hoopis teistsugune, ilma juusteta inimene. Koduses olekus kannavad ultraortodokssed naised kiilaspea otsas snood`i või tichel`it. Maakeeli on esimene kummiga kokkuvõetud lontmütsike, umbes selline nagu Punamütsikese vanaemal peas oli. Vanasti tohtisid need olla ainult tumedat värvi, nüüd on mütsikesi ka kirevamates värvitoonides. Snoodon sul peas ka siis, kui sa mehega voodis toimetad, ja siis, kui sind kirstus maha maetakse.
Küsin Innalt, kuidas ta selliseid asju teab? Inna vastab, et osade püsiklientidega on tal nii pikaajaline suhe, et nendelt võib kõike otse küsidagi. Tichel on sisuliselt rätik. Kõige karmimate usureeglite järgijad peavad koduuksest väljudes kõigepealt pähe panama paruka, siis snood`i ja kõige selle peale veel siduma rätiku.
Parukat nimetavad juudid sheitel`iks. Karmimad rabid keelavad naturaalsete parukate kandmist, sest nendega tunduvad naised ahvatlevamad. Paljud naised eiravad seda reeglit, ent vanematel juudinaistel on mugavam sünteetilise sisaldusega parukaid kanda, sest need hoiavad lokki paremini sees.
Värvilisi kärtsvärve pole ette nähtud, isegi highlight`ide tegemine ei ole soovitav. Keskmiselt on juuditaridel kodus 2-3 parukat, ent Innal on kliente, kellel on välja minnes valida 15 paruka vahel.
Parukafirma töö on vägagi hooajaline. Juutide kalender on tihedalt täispikitud igasuguseid pühi. Näiteks septembris pühitsetakse Uut aastat. Rosh Hashanah´i puhul tuuakse kõik parukad pessu ja tahetakse palju uusi soenguid. Samas kuus on veel kaks juudipüha, mis loomulikult on kõik vabad päevad, sest pühade ajal on igasugune töötegemine rangelt keelatud. Inna ütlebki, et nii hea on poole kohaga juut olla: vaba aega on justkui topelt käes - ei jõua nii palju ära puhatagi. Õnneks saab Inna süllekukkunud vabast ajast New Yorgi Eesti Majas kohalikke ja külla tulnud eestlasi hea ja paremaga kostitada. Paljud neist ei saa kunagi aimu, et Innal on ka teine põnev elu parukameistrina.
Inna Terepingi imelisest ametist ja ortodokssete juutide kommetest seoses juustega saab pikemalt lugeda ajakirja Ilugru sügisnumbrist.