Jagan teiega midagi oma esimese raseduse kohta, mille üle ma sugugi uhke pole, kuid ma loodan, et see võib teistele rasedatele emadele kasuks olla, kirjutab Darcy Zalewski portaalis Yahoo! Shine.
Ema ülestunnistus: suitsetasin raseduse ajal
1. oktoober 2013, 12:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ma suitsetasin oma esimese raseduse alguses. Suitsetamine kuulus minu ellu juba siis, kui ma alles noor olin. Mu isa ja mitmed teised pereliikmed suitsetasid. Mäletan, et lapsena pidasin sigarette vastikuks, aga 16. eluaastaks olin ka ise suitsetaja. Üritasin suitsetamist maha jätta, kui ma oma tulevase abikaasaga kohtingutel käima hakkasin.
Ma suutsin seda küll teha, kuid alustasin siis uuesti ja nii mitmeid kordi. Proovisin kõike, alates päevapealt mahajätmisest kuni nikotiiniplaastrite ja -nätsudeni. Aga alati jõudsin ma tagasi suitsupaki juurde. Salaja, muidugi.
Üritasime kolm aastat loomulikul teel last saada, sellest tulenev stress ja emotsioonide karussell ajas mind taaskord suitsetama. Tagasi vaadates olen veendunud, et minu nikotiinisõltuvus mängis meie viljakusprobleemides olulist rolli. Ma ütlesin endale (ja abikaasale), et jätan (uuesti) suitsetamise maha niipea, kui olen rasedaks jäänud. Kahjuks oli seda lihtsam öelda kui teha.
Kui kodune rasedustest lõpuks positiivset tulemust näitas, olime mõlemad üliõnnelikud. Ma olin ärevil, samas oli see minu jaoks kurnav ja ma läksin välja, et suitsu teha. Vaatasin viimast kolme sigaretti pakis ja mõtlesin: «Kui teie otsa saate, siis ma lõpetan.»
Suitsuisu ja vanad harjumused tekitasid tunde, nagu ma üritaks oma nahast välja pugeda. Mu kinnisideeks sai see, millal ja kus ma järgmise suitsu saan süüdata. Kuna tööl ei teadnud veel keegi, et ma last ootan, oli lihtne parklas ja suitsunurgas kolleegidega koos suitsetada. Ma teadsin, et raseduse ajal suitsetamine ei mõju lapsele hästi, seega ma tegin plaani, kuidas lõplikult suitsetamine maha jätta.
Päevapealt loobumine ei andnud tulemusi, seega otsustasin järk-järgult suitsetamist vähendada. Viskasin minema oma tulemasinad ja keelasin endal bensiinijaamadest sigarette osta. 12. rasedusnädalaks tegin vaid ühe sigareti päevas. Kui ma lõpuks avalikult tunnistasin, et olen rase, muutus häbitunne tugevaks motivaatoriks, et halvast harjumusest lahti lasta.
Ma ei tahtnud, et keegi näeks, et ma suitsetan. Ma ei tahtnud, et inimesed sellest teaks. Ühe mu sõbranna arvates polnud see nii suur asi, aga minu arvates oli. Kuigi ükski nikotiini kogus ei tee head, on mul hea meel, et ma polnud väga suur suitsetaja ja suutsin lõpuks suitsetamise maha jätta teise trimestri alguses.
Emaks saamine aitas mul lõpuks suitsetamisest võitu saada.