Kolm viisi, kuidas naine tööl endale vee peale tõmbab

Naine
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Isegi kui sa suvel ei puhanud, puhuvad enamasti septembris tööl värsked tuuled ja inimesed muutuvad palju töökamaks. Pane tähele järgmisi nõuandeid, et sõnade abil tööl edukam olla.

Sõnade abil saab teisi mõjutada ja end mõjusamaks teha. Tänu tehnoloogiale on läbi sotsiaalmeediakanalite ja e-kirjade neid võimalusi veelgi rohkem, kirjutab Huff Post.

Sageli teevad aga just naised ebakindlusest pisikesi apse, mis öeldut õõnestavad. Väikestel apsudel võib olla omakorda suur kahju.

  • Kiirustamine. Oluline on vahepeal pause pidada. Jäta lausete vahele mikrosekund hingamiseks – nõnda tundud enesekindlam ja autoriteetsem. Sama mõju on rahulikumas tempos rääkimisel.

Miks me kiirustame? Me kiirustame, sest ei taha, et meid segataks. Mõni vuristab ka seetõttu, et tunneb oma pika sõnavõtu pärast piinlikkust, justkui ta raiskaks liialt teiste aega. Kuulajale jätab see hoopis närvilise mulje, nagu ei peaks rääkija ise öeldut eriti oluliseks.

Mida selle asemel teha? Räägi aeglaselt ja jäta lausete vahele nappe pause.

  • «Kahandajad» vähendavad öeldu mõju. «Kahandajateks» võib pidada selliseid lisandeid, mis pikitakse lausesse, et tunduda viisakam, kuid mis tegelikult jätavad lausujast väga ebakindla mulje. Need on näiteks: tegelikult, lihtsalt, ainult jne. «Ma lihtsalt tahtsin öelda…», «Mul on tegelikult üks küsimus…».

Pane tähele, kuidas see lisand vähendab järgneva lause mõju.

Miks me nii teeme? Nõnda räägitakse siis, kui ollakse närvis ja ebakindel, soovides justkui vabandada ette ja taha selle pärast, et on midagi öelda. Naised on harjunud suhtumisega, et nad peavad kõigile meeldima ja olema alandlikud. Sellest tulenevalt esitame me oma ideid vestluses väga tagasihoidlikult. Tekib hirm, et otse öeldult kõlab see liiga järsult ja ebaviisakalt.

Mida selle asemel teha? Räägi keerutamata ja otse, siis on su jutt palju mõjusam. Diplomaatilise ja lahke mulje saad jätta hääletooni, sõnavaliku ja näoilmete abil.

  • «Kas see oli rumal mõte?» Nagu mehed veel vähe naistele sisendaks, et nad rumalad on. Kas seda arusaama peab tõesti veel ise juurutama?

Tavaliselt näeb see välja nii, et naine esitab oma ideid, küsib midagi või avaldab oma tundeid ja seejärel lisab lõppu pommi: «Oli see üldse mõistlik?». Kui tegu on isikliku vestlusega, siis pole hullu, aga töösituatsioonis jätab see väga halva mulje. Teised võivad mõelda, et kas sa ise üldse said aru, mida sa öelda tahtsid? Või arvasid sa juba enne rääkima hakkamist, et su idee on jabur? Oled sa segaduses? Nõnda just kuulajaid ei mõjuta.

Miks me nii teeme? Sellega kaitstakse end alandavate kommentaaride eest nagu «See pole üldse mõistlik» või «Nii küll ei saa». Tundub, nagu saaks nõnda kriitikat ennetada. Teisest küljest küsitakse midagi taolist oma jutu lõpus ka selleks, et tekiks diskussioon.

Mida selle asemel teha? Tööl tasub selle asemel pigem öelda, et ootad nüüd teiste kommentaare sel teemal. Selline lause ei näita eelnevalt öeldut halvas valguses. Nüüd on kuulajate kord küsida, kui midagi jäi selgusetuks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles