16 kaasasündinud refleksi vastsündinul, mis esimese eluaasta lõpuks kaovad

Foto: SCANPIX

Igal tervel vastsündinul esineb rida kaasasündinud reflekse, mis on eluks vajalikud ja aitavad pisikesel eluga kohaneda. Reflekside esinemise ja mitteesinemise järgi saab hinnata lapse arengut ning ka seda, kas beebi on terve.

Reflekse kontrollib sinu lapse arst (pediaater) või neuroloog. Refleksid on kesknärvisüsteemi poolt esile kutsutud vastused ärritusele/stiimulile. See tähendab, et mingile kindlale tegevusele järgneb beebi tahtmatu (refleksne) liigutus, kirjutab füsioterapeut Maarja Säde lehel activebaby.ee.

Refleksid on väga olulised ka ellujäämise seisukohalt. Näiteks otsimis- ja imemisrefleks on vajalikud vastsündinule eelkõige selleks, et leida toiduallikas ja teostada neelamisliigutus, et beebi nälga ei jääks. Kaasasündinud refleksid kestavad enamjaolt beebi sünnist (mõned saavad alguse juba üsas olles) kuni 3.-4. elukuuni, mõned ka kauem. Järgnevalt on kirjeldatud peamiseid reflekse, mis esinevad beebil esimesel eluaastal. Samuti teeme tutvust stiimulite ehk ärritajatega, mis reflekse vallandavad.

Otsimisrefleks

Stiimuliks otsimisrefleksile on õrn puudutus beebi põsel. Puudutamisel tuleb olla hell, kui lapsel on ebameeldiv siis tõmbab ta pea eemale. Otsimisrefleks väljendub selles, et vastusena puudutusele pöörab beebi pea stimuleeritud põse poole ning avab oma suu. See refleks kestab tavaliselt alates 28. rasedusnädalast kuni 3.- 4. elukuuni.

Imemisrefleks

Beebi suuõõne ärritamisel (näiteks luti või lutipudeli suhu panemisel) vallanduvad imemisliigutused. See refleks kestab tavaliselt terve esimese eluaasta.

Moro refleks

Stiimuliks on pea järsk tahapoole viimine ehk kaela sirutus. Vastuseks stiimulile sirutab beebi välja oma käed ning sõrmed ja mõnel juhul võib sellele järgneda ka nutt. Selle refleksi püsimine viitab neuroloogilisele kahjustusele. Kui aga stiimulile järgneb ebaadekvaatne vastus võib põhjus olla õlapõimikunärvi kahjustuses või hoopiski rangluumurru esinemises. Moro refleksi olemasolu on oluline istumisasendis tasakaalu- ja kaitsetoetusreaktsioonide arengus, samuti ka silm-käsi koostööl. Moro refleks püsib 4.-5. elukuuni.

Ehmatusrefleks

Stiimuliks ehmatusrefleksile onäkiline vali heli. Vastuseks painutab beebi oma käed ja sõrmed. Ehmatusrefleksi olemasolu on oluline istumistasakaalu, kaitsetoetusreaktsioonide ja ka tähelepanu arengus. Ehmatusrefleks esineb 28. rasedusnädalast kuni 5. elukuuni.

Kaitserefleks

Asetades beebi kõhuli asendisse nii, et lapse nägu puudutab vastu alust tõstab beebi pea ning pöörab selle küljele selleks, et vabastada hingamisteed. See refleks kestab tavaliselt umbes 3. elukuuni. Kindlasti ei tohiks jätta beebit ilma järelvalveta kõhuli magama esimesel kahel-kolmel elukuul. Beebi küll kaitseb ennast lämbumise eest pea pööramisega küljele, kuid iial ei tea, mis võib lapsele takistuseks jääda (tekike või lina), et ta ei saa pead küljele pöörata. Seega ohutuse mõttes tuleks vältida esimesel paaril elukuul beebi kõhuli magama panemist ilma järelvalveta. Tahtlikult hakkab beebi pead tõstma kõhuli asendis umbes 2. – 3. elukuuks.

Londi refleks

Stiimuliks on kerge patsutus sõrmedega beebi huultele. Selle refleksi vastusena torutab beebi oma huuled. Huulte torutamine on oluline osa ka imemisliigutuste tegemisel. Londi refleks püsib tavaliselt kuni 3. elukuuni.

Babkini refleks

Vajutades beebi peopessa avab ta suu ja painutab oma pea ärritatud poolele. Babkini refleks on aluseks paljudele käe-suu koostööd nõudvatele tegevustele, näiteks võimaldab lapsel mänguasju suhu panna. Refleks kestab 3.-4. elukuuni.

Palmaarne haarderefleks

Puudutades beebi peopesa või asetades talle pihku piklik mänguasi, painutab beebi sõrmed ning haarab tugevasti sõrmest/mänguasjast. Haarderefleks on oluline tahtliku haarde tekkimise arengus ning esemete lahtilaskmise arengus. Samuti mängib haarderefleks rolli ka toetamises avatud peopesale nii kõhuliasendis kui ka kaitsetoetusreaktsioonidel istumisasendis. Kui haarderefleks on ülielav, siis takistab see käte normaalse motoorika arengut – häirib esemete haaramisel ning silm-käsi koordinatsiooni nõudvatel liigutustel. Haarderefleks püsib umbes 4. elukuuni, selle refleksi kustumine on seotud tahtliku haarde tekkimisega.

Asümmeetriline tooniline kaelarefleks (ATKR)

Selle refleksi stiimuliks on pea asend. Kui beebi pea on pööratud ühele küljele, siis näo poolsed käsi ja jalg on sirutuses ning kukla poolsed käsi ja jalg on painutatud, seejärel tekib ka lülisamba külgpainutus. Seda nimetatakse tihti «vehklejapoosiks». ATKR-l on suur roll pööramise, roomamise ja bilateraalse kätekasutuse arengus. ATKR normaalne esinemiskestvus on umbes 6. elukuuni. Kui refleks püsib kaua, siis on oht skolioosi ja muude puusaliigesega seotud patoloogiate tekkeks.

Sümmeetriline tooniline kaelarefleks (STKR)

Ka STKR stiimuliks on pea asend. Kui beebi pea on painutuses, siis esineb käte painutus ning jalgade sirutus asend. Kui aga beebi pea on sirutuses, siis vastupidiselt esineb käte sirutus ja jalgade painutus asend. STKR on oluline toengpõlvituse ja vahelduvate tõmmetega roomamise arengus ning istumistasakaalu säilitamises ringivaatamisel. STKR püsib tavaliselt umbes 6.-8. elukuuni.

Tooniline labürindirefleks (TLR)

TLR stiimuliks on jällegi pea asend ning sellest sõltuvalt labürindi asend sisekõrvas. Sellest refleksist tulenevalt on kõhuli asendis lapse jäsemed painutuses ning seliliasendis sirutuses. TLR on oluline kõhuliasendis käte toetuse arengus, samuti ka istumis- ja seismistasakaalu säilitamises. TLR püsib umbes 6. elukuuni.

Galant-refleks

Puudutades beebi nahka seljal õlast puusani painutab beebi oma keha ärritatud poolele. Galant-refleks on oluline istumistasakaalu arengul. Selle refleksi kustumine on seotud peakontrolli ja sirutuse arenguga kõhuliasendis. Juhul, kui Galant-refleks püsib kaua, siis on ohuks jällegi skolioosi teke ning võimetus sooritada pea liigutusi istudes  ja seistes, sest Galant-refleksi püsimine häirib keha sümmeetrilise stabilisatsiooni aregut. Galant-refleks kestab 30. rasedusnädalast umbes 4.-6. elukuuni.

Roomamisrefleks

Stiimuliks on kõhuliasendis beebi jalatalla toetamine. Vastusena teeb beebi roomamisliigutusi ning tõukab ennast edasi. Roomamisrefleks püsib umbes 4. elukuuni. Umbes 5.-6. elukuul hakkab beebi samuti tegema roomamisliigutusi aga see pole enam refleks vaid tahtlik liigutus.

Plantaarne haarderefleks

Stiimuliks on puudutus päkal, mille vastusena painutab beebi varbad. Plantaarne haarderefleks on vajalik täistallal seismise, tasakaalureaktsioonide ja keharaskuse siirdamise arengus. Plantaarne haarderefleks kestab umbes 28. rasedusnädalast kuni 9.-10. elukuuni.

Positiivne ja negatiivne toereaktsioon

Pannes beebi alusele seisma nii, et beebi jalatallad toetavad maha, tõuseb jalgades sirutustoonus ja vallandub positiivne toereaktsioon ning laps sirutab oma jala kõikidest liigestest (puusa-, põlve- ja hüppeliiges). Positiivne toereaktsioon on vajalik seismise ja kõndimise ning tasakaalureaktsioonide arengul. Positiivne toereaktsioon kestab 35. rasedusnädalast kuni 2. elukuuni. Kui positiivne toereaktsioon püsib kauem on oht toonuse tõusule jalgades ning kehatüves. Samuti võib tagajärjeks olla lapse varvastel kõnd ning tasakaalureaktsioonide arengu häirumine seismisel ja kõnnil. Seega ei tohiks panna beebit tihti jalgadele, kuna selle tõttu võib häiruda lihastoonus lapse jalgades. Negatiivne toereaktsioon esineb siis, kui tõsta laps toetusest ära – selle tagajärjel lapse jalad painutuvad.

Kõnnirefleks (sammurefleks)

Kui asetada lapse toestatult vertikaalasendisse nii, et lapse jalad toetuvad aluspinnale ning seejuures kallutada last veidikene ettepoole, siis hakkab laps «kõndima» ehk painutab ja sirutab vahelduvalt oma jalgu. Kõnnirefleks on oluline seismise ja kõndimise, samuti ka tasakaalureaktsioonide ja keharaskuse siirdamise arengus. Kõnnirefleks kestab tavaliselt 38. rasedusnädalast kuni 2. elukuuni.