Ann Seilenthal: hea suhtlemisoskus, mille taga pole teisest inimesest lugupidamist, ei tööta

Sirje Niitra
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ann Seilenthal
Ann Seilenthal Foto: DevelopDesign

Enam kui kakskümmend aastat suhtlemistreenerina tegutsenud ja Eesti suhtlemistreenerite ühingu juhatuse liige Ann Seilenthal leiab, et avalikud suhtlemisviisid on muutunud sõbralikumaks, kuigi paljudele tekitab endiselt peavalu see, kuidas lähedastega usaldavaid suhteid luua.

Kuidas jõuda usaldavate ja turvaliste suheteni oma kõige lähedasematega – selle küsimuse kallal juurdlevad kindlasti paljud inimesed. Osa neist leiab julguse arutada seda teemat oma lähedastega, osa pöördub professionaalide poole, läheb koolitusele, nõustamisse, joogasse, psühhoteraapiasse.

Nii nagu Eestis juba hulk aastaid tegutsenud Gordoni perekool, keskendub ka mõne aasta eest Eestisse jõudnud PREP pereliikmete suhtlemiskommetele ja -tavadele. See on väga oluline, sest kui meil õnnestub oma lähedasi tähele panna, nad ära kuulata ja ennast neile selgete sõnumitega väljendada, siis on loodud peamised eeldused teineteise mõistmiseks ja teineteisega arvestamiseks.

Enam kui 20 aastat suhtlemistreenerina tegutsedes olen märganud, kuivõrd on meie avalikud suhtlemisviisid muutunud sõbralikumaks. Pere ringis toimub palju suhtlemist ilma pealtnägijateta, samas on lähedastega seotud tunded tihti palju tugevamad nendest tunnetest, mis tekivad suhtlemisel perest väljaspool. Eriti just tugevate negatiivsete tunnete (solvumise või viha) korral võib teise mõistmine käia üle jõu. Seega tõuseb kriitilises olukorras esiplaanile oskus endast aru saada, kõigepealt oma tunnetega toime tulla, ja alles siis lugupidava suhte taastamine teisega ning tüli lahendamine.

PREPi kõrval väärivad nii tööandjate kui enesearengust huvitatud inimeste huvi sügavamatel psühholoogilistel tasanditel toimivad tööviisid, näiteks imagoteraapia, psühhodraama, luguteater, psühholoogiline töönõustamine, paari- või perenõustamine, pereteraapia ning teised isiksuse arengut toetavad psühhoteraapiad. Kõige selle eesmärk on nii ühiskonna vaimse tervise hoidmine kui ka heaolu- ja õnnetunne.

Kui vaadelda heade suhete loomise ja hoidmise oskust psühholoogilise valuutana, siis siingi on mündil kaks külge: armastus ja hoolimine, mis suhtlemises ja käitumises ei avaldu, ei tööta. Hea suhtlemisoskus, mille taga pole teisest inimesest lugupidamist, jätab mulje oma huvides manipuleerimisest ega tööta samuti.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles