Kõik, kes omale kaaslast otsivad, peavad varem või hiljem kogema ärapõlgamist. Võib-olla ei vastata kohtinguportaalides sinu kirjadele, või kui käidki kohtingul, siis ei kostu kaaslasest pärast esimest kohtingut enam kippu ega kõppu. Võib-olla jäeti sind just maha, kuigi sulle tundus, et just tema võib olla «see õige». Igal juhul teeb igasugune ärapõlgamine haiget. Väga lihtne on hakata seejärel kõiges ennast süüdistama.
Kas sind hüljati, sest sa pole piisavalt tark, ilus, rikas, haritud või muudmoodi äge? Mis põhjusel see juhtus? Tõenäoliselt vaagid oma peas kõike, mis ütlesid või tegid. Süüdistad end vale toidu tellimises ja valedel teemadel vestlemises. Naljad olid mööda ja riided valed. Selline enesepiitsutamine mõjub laastavalt ja ajad end üha enam meeleheitele, kirjutab magazine.foxnews.com.
Hiljuti jälgiti ühe uuringu käigus, mis toimub inimese ajus, kui ta mõtleb sellele, et teda jäeti maha. Tulemused olid šokeerivad. Selgus, et aju reageerib hülgamisele täpselt samamoodi nagu füüsilisele valule. Katset korrati, kuid teisel korral anti katsealustele valuvaigistit (Tylenoli). Valuvaigisti mõju all tundsid katsealused tunduvalt vähem hingevalu. Selgus, et südamevalu teeb ka füüsiliselt liiga. Seetõttu ei maksa arvata, et sul on midagi viga, kui tunned end ärapõlgamise tõttu väga halvasti.
Õnneks saad oma olukorda kolme sammu abil parandada, et hingevalust üle saada.
Hakka enesekriitikale vastu. See on igati loomulik, et hakkad pärast hülgamist ennast süüdistama, kuid sel pole mingit mõtet. Enamasti on ju suhte lörrimineku põhjuseks hoopis vastastikune sobimatus, «keemia» puudumine, mitte kellegi konkreetne aps kohtingul. Isegi kui sulle tundus, et te sobite, siis reaalsus on see, et te ei sobinud piisavalt hästi. Kui tema tundus seda, oleksid ilmselt sinagi varsti sama tunnetanud. Seetõttu polegi mõtet endas vigu otsida. Seda muidugi välja arvatud juhul, kui ta vaatas sulle otsa ja ütles näiteks: «Vabandust, aga su vinnid tõesti ei eruta mind», mis juhul võid kindel olla, et asi oli külgetõmbe puudumises. Kui ta selgitab, et asi oli temas, mitte sinus, siis usu teda. Nii see tõenäoliselt ka oli ja mis pealmine – sinu enesehinnang tänab sind sellise suhtumise eest.
Taasta oma enesehinnang. Nüüd, kui sa oled oma enesehinnangu süüdistuste ja kriitikaga maatasa teinud, pead taastuma. Kõige lihtsam on seda teha, kui tuletad endale meelde, millised on sinu head omadused ja mida sa enda juures kõige rohkem hindad. Pane kirja need omadused, mis on sinu meelest kaaslase leidmise puhul eriti olulised. Näiteks kirjuta, et oled truu, hooliv, hea kuulaja, oskad teisega arvestada, oskad hästi süüa teha, oled hea suudleja või midagi muud, mis pähe tuleb. Vali neist omadustest üks ja kirjuta pikemalt lahti, miks see sinu jaoks oluline on ja miks see peaks ka su tulevasele kaaslasele tähtis olema. Kirjuta nii kaua, kuni tunned, et sul on parem olla. Selleks, et kirjutamisülesanne su enesetunnet päriselt tõstaks, pead olema üdini aus ja kõik oma mõtted kirja panema. Ära jäta seda ainult oma mõtetesse, pane kirja!
Mõtle, kuhu sa kuulud. Ühe teooria kohaselt teeb hülgamine inimesele nii rängalt haiget seetõttu, et iidsetel aegadel tähendas karjast väljaheitmine sisuliselt surmanuhtlust. Seetõttu on välja arenenud n-ö hoiatussignaal, mis annab märku, et tõrjumine on ohtlik. Selle tulemusena olemegi hülgamise suhtes nii tundlikud ja ka kergemate tõrjumiste tagajärjel peame saama kinnitust, et meil on oma seltskond, kuhu kuulume. Igal inimesel peab olema oma kindel grupp inimesi, kes teda armastavad ja kes teda heaks kiidavad. Selleks, et seda alateadlikku vajadust rahuldada, pöördu oma lähedaste, pere ja sõprade poole. Kui võimalik, saa nendega kokku ja räägi juttu. See tuletab meelde, et sinu «karjas» osatakse sind hinnata ja sind austatakse.
Tõrjumine teeb alati haiget ja paraku tuleb seda ikka ette. Teine kord proovi neid kolme sammu, et saaksid hülgamisest kiiremini üle ja ei jääks pikalt konutama.