Toidukvaliteedi märkide tuntus kasvab
15. detsember 2009, 12:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja tellimusel valminud TSN Emori uuringu põhjal selgus, et toidukvaliteedi märkide «Tunnustatud Eesti maitse» pääsukesemärgi ja «Tunnustatud maitse» ristikumärgi tuntuse tase on tõusnud 86 protsendini.
Põhiliselt märgatakse neid märke tootepakenditel. Kui varem märgati neid märke pakenditel 77 protsendil juhtudest, siis tänavu oli vastav näitaja 80 protsenti.
Märkide tuntuse tase püsib kõrgemana eestlaste, maapiirkondade elanike ning kõrgharidusega vastajate seas. Regiooniti paistab kõrgeima tuntusega silma Lõuna-Eesti.
Võrreldes eelmise aastaga on tõusnud märkide märkamine mitte-eestlaste seas, ka nemad on märke kõige rohkem märganud just pakenditel.
Kahest märgist tuntumana püsib pääsukesemärk, seda teab kaheksa-üheksa inimest kümnest. Samas on ristikumärgi märkamine toote pakendil või reklaamides tänavu kasvanud 64 protsendini Eesti elanikkonnast.
Mõlemat märki tajutakse viimastel aastatel järjest laiemalt kui infoandjat selle kohta, et toodet hinnati kvaliteetseks toiduekspertide poolt.
Pääsukesemärk kannab uuringu põhjal eelkõige Eestis toodetud toote tähendust. Kuus vastajat kümnest tajub pääsukesemärki eestimaisele toorainele viitavana, varasemaga võrreldes on kasvanud usk toote kvaliteeti garanteerivasse tähendusse.
Ristikumärk informeerib eeskätt toote kvaliteetsusest, selle tähenduse nimetamine on kasvanud ja tõusnud selgelt esimeseks Eesti päritolule viitamise ees.