Imetamine on üks tähtsamaid tegureid, mis on lapse arenguks kasulik. Ema piim on ideaalselt tasakaalustatud ja sisaldab kõiki vajalikke toitaineid, ensüüme, vitamiine ja mineraale. Seetõttu ongi see lapse immuunsüsteemile, siseorganitele, skeletiarengule ja hammaste moodustumisele niivõrd tähtis. Ükski piimasegu ei saa rinnapiima päriselt asendada.
Vastavalt Maailma Tervishoiu Organisatsioonile (WHO) on eriti vajalik last esimesed 6 elukuud imetada, sest sel ajal arenevad välja lapse tervise alustalad, mis saadavad teda terve tema järgneva elu, kirjutab Emmede Klubi.
Kas võib juhtuda, et värskel emal lihtsalt ei ole piima?
Jah, aga sellel on tavaliselt oma põhjus.
Imetamiseks ettevalmistumine algab juba raseduse ajal: piimanäärmed kasvavad ja arenevad, mõnel naisel võib kolmandal trimestril ka rindadest veidi kolostrumit erituda. Platsenta hormoonid blokeerivad hormoonide tööd, mis aitaks piima toota. Kui sünnituse käigus platsenta ära sünnib, saab keha aru, et on aeg kolostrumit tootma hakata. Hormoon prolaktiin stimuleerib piima tootmist ja teine hormoon - oksüdotsiin vastutab piima voolamise eest.
Peale lapse sündi võtab ema lapse oma kätele, hellitab teda, tunneb lapse lõhna, kuuleb tema nuttu ja paneb ta oma rinnale. Laps üritab süüa, jääb rahulikuks ja varsti magab. See on kõik, mida su beebi sel hetkel vajab. Esimestel elupäevadel saabki beebi vaid kolostrumit. Nii nimetatud pärispiim ilmub rinda umbes 2.-5. päeval peale sünnitust.
Piima tootlikkus võib väheneda, kui sünnitus on olnud raske või on esinenud sünnitusjärgseid komplikatsioone.
Teisteks põhjusteks on: harv imetamine (rohkem kui 3-4 tunni tagant), lühike imetusaeg ja see, et lapsele anti tema esimestel elupäevadel lisasööki.