«Sa pole piisavalt ilus». Mida sa teeksid, kui keegi sulle seda ütleks? Kas see purustaks su enesehinnangu või muudaks sind hoopis tugevamaks? Ühe ameeriklanna jaoks oli see lause inspiratsiooniks, et aidata teistel naistel õnnelikku elu elada.
«Ma pole piisavalt ilus» – kui tihti see mõte pähe lipsab?
8. september 2013, 16:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Sa pole piisavalt ilus». Neil neljal sõnal on tohutu jõud, et murda ka kõige tugevam ja enesekindlam naine, eriti kui need sõnad tulevad inimeselt, keda sa sügavalt armastad. Aga Jennifer Tressile need nii ei mõjunud, kirjutab YouBeauty.
Kuigi Washingtonis elav konsultant Jennifer Tress lasi esialgu sellel lausel endast võitu saada ja maadles negatiivsete tunnetega, võttis Tress lõpuks seda kui elumuutvat hetke. Nüüd võivad tuhanded naised olla tänulikud Tressi endisele abikaasale, kes jättis Tressi noorema naise tõttu maha, öeldes Tressile, et viimane «pole piisavalt ilus».
Tänaseks on Tressi loodud liikumine You're Not Pretty Enough väga populaarne ja üha enam naisi liitub sellega. Jennifer Tress ise on tugev, ilus ja enesekindel naine, teist korda abielus ja propageerib naiste seas enesekindlust, mis on tema arvates väga tähtis õnneliku ja terve elu jaoks. Sügisel hakkab Tress mööda USAd ringi reisima, et naistele loenguid pidada ja neile meelde tuletada, et õrnemal sool on niivõrd palju erinevaid omadusi, mida saab kasutada tugeva enesehinnangu ehitamiseks. Välimus ei mängi siinkohal üldse mingit rolli.
«Mina usun, et «ilu» on sageli just see, mis negatiivseid emotsioone tekitab,» rääkis Tress. «Välimus on sageli kõige laisem moodus, kuidas üht või teist inimest hinnata.»
Enesekindel naine teab, et edu saavutamiseks on oluline jõuda tasandile, kus füüsiline ilu ei oma tähtsust. Kuigi paljud meist teavad seda, on sellele tasandile jõudmine keeruline väljakutse, millega suurem osa ei saa hakkama.
Kahjuks on ilu ja kujutluspilt oma kehast naiste jaoks pidevalt kinnisideeks ning uuringutega on kindlaks tehtud, et enamik meist ei ole oma välimusega rahul. Ilutoodete firma Dove poolt 2011. aastal läbi viidud uuringust selgus, et vaid 4 protsenti maailma naistest peavad end ilusaks. Ühtlasi selgus, et välimusest tulenev ebakindlus saab alguse juba noores eas – 70 prosenti tüdrukutest vanuses 10-17 tunnevad suurt survet näha kogu aeg ilusad välja.
Ilu nähakse kui äärmiselt olulist omadust, mis on meie kultuuris ja suhetes tähtsal kohal, selgitas Tress.
Kuigi lastele õpetatakse juba noorena, et ilu peitub vaataja silmis ja ilule puudub ühene definitsioon, on eksperdid arvamusel, et ühiskond – eriti aga meedia – muudab naiste jaoks keeruliseks selle, et nad oleksid oma välimusega rahul ning suudaksid kriitikast üle olla, sest meedia kujutab naisi endiselt ääremiselt ühedimensiooniliselt.
Paljud naised tunnevad, et nad peavad olema saledad, supermodelli või näitleja kehaga – naised, kes püüdlevad kõiges ideaalsuse poole: karjääris, suhetes pere ja sõpradega; nad peavad olema head tütred, sõbrannad või kaaslased ning samas ilusad välja nägema. Meie ühiskond on niiviisi üles ehitatud, et on peaaegu võimatu, teadlikult või alateadlikult, mitte seda kujutluspilti uskuma jääda ja seda seetõttu, et juba noores eas ümbritsevad meid läikivad fotod neist edukatest ja ideaalse välimusega naistest.
Seda on küll raske teha, kuid ilueksperdid usuvad, et naised on võimelised vaatama pilte ideaalsetest kehadest ka ilma, et hakkaksid neid tingimata endaga võrdlema. Naistel soovitatakse ignoreerida traditsioonilisi tõekspidamisi ja igasuguseid negatiivseid jutte ilust. «Aju toimib nii, et kui pidevalt samu mõtteid korratakse, siis need liiguvad kulutulena edasi – ma olen paks, ma olen kole jne. Uue raja leidmine tähendab seda, et aju tuleb treenida teistmoodi mõtlema,» sõnas YouBeauty ekspert Heather Quinlan.
«Füüsiline välimus tekitab stressi ja muret, kui me pidevalt triivime selles suunas, kuhu meid suunatakse, olgu teemaks kehakuju, ilu või isegi materiaalne edukus,» sõnas Quinlan. «Kuid need asjad ei rahulda meie kõige sügavamaid soove – me hakkame uskuma vaid seda mõtet, mida teised on meile korrutanud. Peaksime aga meeles pidama, et ilu ja isegi edu puhul puudub üks kindel valem, mis kõigi jaoks toimib.»
Ka Tress on sellega nõus. Ta väidab, et kulutab oma välimusele mõtlemiseks maksimaalselt 30 minutit päevas. «Ülejäänud aja tegelen või mõtlen asjadele, mis mulle meeldivad. Ja kui sa tegeled meelepäraste asjadega, siis ei keskendu sa sellele, kuidas sa parajasti välja näed.»