Eesti juurtega ameeriklanna: ma arvan, et Eesti areneb kiiresti

Hendrik Kuusk
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tagasi vanaema maal: Ruth Amos (54) elab hetkel California osariigis ja töötab tervishoiu valdkonnas, sel suvel külastas ta esmakordselt vanaema sünnikodu Iisakus.
Tagasi vanaema maal: Ruth Amos (54) elab hetkel California osariigis ja töötab tervishoiu valdkonnas, sel suvel külastas ta esmakordselt vanaema sünnikodu Iisakus. Foto: Toomas Tatar

Eesti-teemalise üleilmse viktoriini võitnud Eesti juurtega ameeriklanna Ruth Amos tunnistab Eestit imetledes: vanaema lööks siin tantsu!

Välisministeeriumi korraldatava Eesti-teemalise viktoriini «Estonia Quiz 2013» võitis sel aastal ameeriklanna Ruth Amos. Kõikidest võimalikest võitjatest langes loosiõnn seekord eesti juurtega naisele, kes on alati unistanud siia tulemisest. Nüüd lennutas välisministeerium Amose oma juurte juurde.

Miks te tahtsite Eestisse tulla?

Soovisin tutvuda sugulastega, kellega pole kunagi kohtunud. Meil on oma perekonna ajaloost kirjutatud raamat ja seal seisab, et oluline on mõista oma minevikku, enne kui saad täielikult mõista tulevikku. Meie perekonnal on kirev minevik ja mul on siin palju sugulasi. Minu tulek Eestisse osutus lihtsalt vajalikuks, ja mingil põhjusel oli vaja tulla just sel aastal, aga ma ei tea veel, mis see põhjus oli.

Mida olete oma mineviku kohta õppinud?

On palju asju, mida ma ei tea. Rasketel aegadel on perekonnas saladusi peidetud. Kui inimesed on jõudnud teatud ikka, siis nad arvavad, et nüüd on aeg neid lugusid rääkida. Oluline on aru saada, mis on mind vorminud selliseks inimeseks, nagu ma olen. Olgugi et kasvasin üles Ameerika Ühendriikides. Mul on siin pere ja ma tunnen end kui lahutatud siiami kaksik.

Kas tunnete end emotsionaalselt Eestiga seotuna?

Jah, mu õde räägib, et ta tunneb praegu tugevat Eesti-sidet selle kaudu, et mina olen siin. Mul on veel palju arutada selle üle, mida ma siin nägin, aga ühte asja tean – see ei jää mu viimaseks reisiks siia. Teadsin alati, et ühel hetkel tulen Eestisse, küsimus oli, millal. Nüüd langes see võimalus sülle.

Miks teie perekond Eestist lahkus?

Mu vanaema abiellus kahekümnendatel, nad sõitsid laevaga Ameerikasse mesinädalatele ja ei tulnud enam kunagi tagasi. Vanaema tundis toona, et Eesti on poliitiliselt väga haavatav, ja kolmekümnendatel läkski kõik allamäge.

Ta oli hääletamisõiguse üle alati väga uhke. Vanaema käis siin umbes viis korda külas, aga talle tegi haiget, et eestlased ei saanud vabalt hääletamas käia, see oli talle väga oluline ja ta tundis, et kui ta jääks siia, siis tal ei oleks neid õigusi. See, et mina saan praegu siin istuda, vabas ühiskonnas, on väga eriline. Mu vanaema arvas, et ei näe seda kunagi. Ja ei näinudki, sest lahkus meie seast aastal 1988.

Kas te näete praegu Eestit kui õnnelikku riiki?

Ma arvan, et Eesti areneb kiiresti. Teil on olnud vähem kui üks põlvkond aega, et midagi muuta, ma näen siin lootust. Isegi lapsena Ameerikas oli seda tunda. Kui mu sugulased kokku said ja Eestist rääkisid, muutusid nende näod kurvaks. Nad rääkisid eesti keeles, mida lastele ei õpetatud, nad ei tahtnud, et lapsed seda kuuleks. See oli nende salakeel. Ma saan aru, miks nad tahtsid, et see keel jääks salakeeleks.

Kui sa vaatad midagi ja tahad, et see oleks ideaalne, tuleb võtta arvesse, mis juhtus ajaloos. Mulle tundub, et tasub olla õnnelik.

Kui teie vanaema oleks siin, kas ta...

Ta tantsiks tänaval, ja jagaks laiali lendlehti: «Sa pead hääletama.» See oli tema unistus, et ühel hetkel eestlased saaksid hääletada.

Internetis!

Jah, internetis! (Naerab – toim.) Ta ei teadnud, millal see juhtub, aga see oli tema unistus. Ma ei tea, kui lootusrikas ta oli sel hetkel, kui ta meie seast lahkus ja samal ajal hakkasid Eestis asjad muutuma. See mõte oli tema peas, aga ma ei arva, et ta uskus, et midagi muutub. Isegi minu eluaja jooksul mitte. See elamus siin on tõesti fantastiline väga mitmel tasandil.

Varasemad Eesti-teemalise viktoriini võitjad

2012 - Tim van der Maarel, Holland

2011 - Erminilda Nisay, Filipiinid

2010 - Matthew Miled, Suurbritannia

2009 - Kazimierz Poplawski, Poola

2008 - Damien Clerget, Prantsusmaa

2007 - Tom Leyden, Belgia

Tänavu osales viktoriinis 12 407 inimest 132 riigist, neist 10 462 vastasid kõik tosin küsimust õigesti. Võitja Ruth Amos selgus loosi teel.

Allikas: välisministeerium

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles