Hambaarsti nõuandeid, kuidas toitumisega lapse hambad korras hoida

Laps hambaarstil. Foto: SCANPIX

Hambaarst Riina Runnel kirjutab laste hammaste tervise portaalis Kiku sellest, mida pakkuda lapsele vahepalaks, kuidas mõjub hammastele mesi või piim, milline magusaine on kõige ohutum ja muudki.

Esimesed lisatoidud peavad olema peenestatud, hea abivahend selleks on nuimikser. Imiku kasvades peaks muutuma toit järjest tükilisemaks, et laps õpiks närima. 10-12-kuuselt tahab laps ise süüa, selleks ajaks peaks ta juba olema harjunud tükitoiduga. Närimiseks on eriti head puu- ja juurviljad, mis tugevdavad hambaid ja annavad tööd sügelevatele igemetele.

Kui laps on imikueast välja kasvanud, on janu kustutamiseks sobivaim vesi. Tuleb arvestada, et piim on toit ja seda sobib anda hommikusöögi ning oote juurde.

Piim on väikelaste põhitoit. Piimatoodetel on hambaaukude teket vähendav toime. Piimas leiduv piimavalk koos kaltsiumi ja fosfaadiga hoiab ära hammaste kõvakudede pehmenemise, mida suhkur suus põhjustab. Piimas olev piimasuhkur ehk laktoos ei ole hammastele nii kahjulik kui tavaline suhkur. Piimasuhkur võib põhjustada lastel hambaaukude teket, kui imetamist jätkatakse ka teisel eluaastal (eriti öösiti) või kui piimapudel antakse uneajaks voodisse. Öösel ei ole süljenäärmete tegevus nii aktiivne kui päeval ja suhkru hambaid lagundav toime pikeneb poolelt tunnilt tundideni.

Lehmapiimale allergiliste laste menüüst tuleb kõik piimatooted eemaldada. Toiduvaliku peab planeerima koos perearsti ja dietoloogiga. Piim asendatakse teiste toiduainetega ja piima-allergikutele mõeldud spetsiaalsete piimasegudega. Laktoosi ehk piimasuhkru talumatus ei ole allergia ja ei nõua kõigi piimatoodete eemaldamist. Sageli taluvad need inimesed hapendatud piimatooteid. Küpsetatud juustus ei ole laktoosi, see sobib kaltsiumi allikaks. Piima väljajäämisel menüüst asendatakse see sageli mahlaga. Hapu mahl suurendab hambaaukude tekkevõimalust.

Kui laps õpib närima, on juust ideaalne järelroog. Juust kaitseb hambaid söömisel tekkiva happe mõju eest. Kõige parema toime saab juustu tarvitamisel ooteks ja põhiroa lõpus. Kõvad, küpsetatud Eedami ja Emmentali tüüpi juustud on hammastele paremad. Need nõuavad närimist, viibivad suus pikemat aega ja stimuleerivad sülje eritumist, mis uhab hammastelt toiduosakesi.

Mitmekesine toit - sisaldab täisteravilja, aed-, juur-, ja kaunvilju, pähkleid, marju, puuvilju ja on täiendatud piimatoodete ja munadega - täidab kõik raseda, kasvava lapse ja imetava ema vajadused. Selline toit sisaldab piisavalt hammaste arenguks vajalikku kaltsiumi. Taimetoit ei sisalda küllaldaselt energiat ja lapsele vajalikke aineid.

Aedvili võib kulutada hambaid, eriti kui tarvitada sageli happelisi sööke-jooke. Happed söövitavad koos suhkruga hamba pinda. Kõvad aedviljad kulutavad hambaid mehhaaniliselt. Hambaid ei tohi pesta vahetult peale happelise söögi või joogi tarvitamist. Andke süljele vähemalt pool tundi aega suu happelisuse neutraliseerimiseks.

Suhkur ja lapse suu

Laps armastab magusat. Magusat ei ole vaja hakata pakkuma enne, kui laps seda ise nõuda oskab. Teda ei tohiks harjutada suhkruste jookide ja toitudega. Hammastele ei ole kahjulik mitte kasutatud suhkru hulk, vaid see kui tihedasti päevas seda tarbitakse. Sage igapäevane magusa tarvitamine kahjustab hambaid ja suurendab hambaaukude teket. Suhkur võtab ära näljatunde ja söömata jääb põhitoit. Maiustused jäägu söögikorra lõppu magustoiduks. Selline magusa tarvitamine ei ole nii kahjulik kui vahepealne näksimine. Puuvili ja marjad sobivad söögikorda lõpetama, nad annavad hammastele närimist ja suurendavad sülje hulka. Mesi on hammastele sama kahjulik kui valge kristallsuhkur – nende mõju on ühesugune.

Valmistoitude kasutamise lisandudes kasvab n. ö peidetud suhkru määr meie toidus kogu aeg. Ksülitool on hammaste seisukohast kõige turvalisem magusaine. Kaariest tekitavad bakterid ei ole võimelised ksülitoolist energiat sünteesima, samuti suureneb süljeeritus. Ksülitoolnätsu ei tohi anda väikelapsele, kes selle alla võib neelata. Liigne ksülitool võib põhjustada kõhuvalu ja -lahtisust.

Lapse arenevad hambad ei ole veel nii tugevad kui täiskasvanutel ja kahjustuvad kergemini.