Sel sügisel alustab Eestimaa eri paigus õpetajateed 149 kandideerija seast välja valitud 14 noort õpetajat, kes soovivad viia koolidesse nooruslikku ja värsket mõttelaadi.
Noored, kes panustavad paremasse maailma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Programm Noored Kooli annab vähemalt bakalaureusekraadi omandanutele, kel pole aga õpetajaharidust, võimaluse sukelduda kaheks aastaks kooliellu ning tõestada end õpetajana, arendades samal ajal oma suhtlemisoskust ja panustades Eesti laste haridusse.
Programmi astudes valib osaleja endale aine, mida sooviks õpetama hakata ning mis seostuks enim tema varasema õppimis- või töökogemusega. Valida saab põhiainete – matemaatika, keelte, ajaloo ja loodusteaduste – vahel.
Grupitööde ja testide tulemuste alusel valitakse välja need, kes suudavad üles näidata tugevaid liidriomadusi ja missioonitunnet. Konkurents kandideerijate vahel on tihe – valituks osutub iga kümnes.
Programm pole aga loodud pelgalt uute õpetajate «tootmiseks», rõhutab selle turundusjuht Margus Ots. «Noored Kooli on justkui hüppelaud neile, kes soovivad elus või haridusmaastikul midagi suuremat ära teha.»
Programmis osalejad läbivad kahe aasta jooksul õppekava, mis on loodud koostöös Tallinna Ülikooliga ning mille keskmes on õpilane kui indiviid – tähtis on anda igale lapsele isiklikku tagasisidet ja suurendada õpilaste aktiivsust tunnis. Programmi Noored Kooli suhtumist väljendab lause: «Pole tähtis, et õpetaja õpetaks, tähtis on, et õpilased õpiks.»
Õpetajaamet kui eesmärk
Programmis osaleja erinevus alustavast tavaõpetajast on õppeprotsess – enne koolis alustamist läbitakse vaid 120-tunnine ettevalmistuskoolitus ning lõviosa oskustest, poole õpetajamagistri õppekava jagu aineid, omandatakse paralleelselt koolis töötamisega iga kahe nädala tagant toimuvatel koolitustel.
Eelise tavaõpetaja ees annab aga tugi, mida noorõpetaja saab nii oma lennukaaslastelt kui ka programmi varasematel aastatel läbi teinud vilistlastelt. Kõiki õpetajaid käiakse regulaarselt tundides vaatlemas – nii on osalejal võimalus saada tagasisidet ja soovitusi.
Sel sügisel ametisse astuv Noored Kooli 7. lend tahab näidata, et õpetajatöö võiks olla ja peaks olema iga kraadiomaniku esmane, mitte kolmas ega viies valik. Indrek Lillemägi, kes hakkab Väike-Maarja gümnaasiumis õpetama eesti keelt ja kirjandust, leiab, et kurb on näha, kui väheatraktiivne on õpetaja elukutse. «Õpetajaks ei tohiks minna õppima pelgalt selle pärast, et kuhugi mujale ei saanud sisse,» sõnab ta. «Õpetajaamet peaks olema eesmärk, mitte läbikukkumine.»
Sügisel alustava lennu seas on väga erineva taustaga inimesi. Pikka aega hotellinduses juhtivatel kohtadel töötanud Reijo Väljak suundub Noarootsi inglise keelt õpetama, sest leiab, et kool on parim koht, kus näha inimese arengut. Tema eesmärk on õpetada nii, et õpetatu lastel mööda külgi maha ei jookseks. «Uuringud on näidanud, et õpilastele jäävad kõige paremini meelde teadmised, mida nad ise on saanud kaasõpilastele jagada,» selgitab ta.
Kõige väljakutsuvama eriala on endale valinud Anu Neutal, kes hakkab Tallinna kunstigümnaasiumis õpetama vene rahvusest lapsi eesti keeles. Vähene vene keele oskus talle loodetavasti takistuseks ei saa, kuna keelekümblusprogrammi järgi tunnis vene keelt kasutada ei tohigi. «Arvan, et see on väga mõistlik viis vene lapsi ühiskonda paremini sisse sulatada,» ütleb ta.
Programmi Noored Kooli õpetajad kandideerivad koolidesse tavaõpetajatega täpselt samadel tingimustel. Eelistatakse aga piirkondi, kuhu muidu suurt õpetajate tungi pole, ning sellepärast osalejaid eliitkoolidesse ei saadeta. Ka elukoha peavad nad ise leidma.
Tiina Lind, kes sügisest hakkab õpetama Kostivere põhikoolis, kavatseb jätta suurlinnaelu ning asuda elama uue töökoha lähedusse, sest leiab, et õpilaste paremaks mõistmiseks peab tundma nende tausta ja elukeskkonda.
Pooled jäävad kooli
Programmi läbimine annab osalejale 60 ainepunkti, mida aktsepteerivad nii Tallinna kui ka Tartu Ülikool. Statistiliselt jätkavad igast lennust õpetajatena umbes pooled, paljud jäävad aga muud moodi haridussüsteemiga seotuks.
«Mitmed meie vilistlased on teinud kiiret karjääri haridussüsteemis, kuid programmist on kasvanud ka teisi tuntud tegijaid muudelt erialadelt,» sõnab turundusjuht, tuues näiteks projekti Tagasi Kooli eestvedajad Triin Noorkõivu ja Tiina Libliku ning Lauri Tankleri – ERRi korrespondendi USAs.
Peatsed õpetajad ei leia, et vanad õpetamismeetodid oleksid halvad, vaid asi on tasakaalus – koolides võiks loengu ja ettelugemise kõrval kasutada rohkem ka teisi ja loovamaid meetodeid.
*Tabula Rasa on Tartu Miina Härma gümnaasiumi koolileht.
89 noort on suundunud kooli õpetajaks
• Sihtasutus Noored Kooli asutati 29. novembril 2006. aastal Heateo Sihtasutuse ja Swedbanki poolt.
• Seitsme tegutsemisaasta jooksul on programmi kandideerinud 905 noort, kellest on noorõpetajateks välja valitud 89.
• Programmi Noored Kooli eelkäijad on Teach for America USAs ja Teach First Inglismaal, kus see iga aastaga populaarsust kogub – eelmisel aastal kandideeris neisse 19% Harvardi ja 9% Oxfordi ülikooli lõpetajatest.
• Eesti oli maailmas kolmas riik, kus programm algatati. Nüüdseks on analoogsed programmid 28 riigis.
• Teavituskampaania 8. lennu osalejate leidmiseks algab juba käesoleva aasta oktoobrikuus.
Allikas: Sihtasutus Noored Kooli