Kooli minek on nii füüsiliselt kui emotsionaalselt paljudele lastele stressirohke, mida süvendavad veel muutuv unerütm, päevakava ja söögiajad. Sellisel perioodil võivad probleemid öise voodisse pissimisega veelgi süveneda.
Kooli alguse stress võib soodustada öist voodisse pissimist
16. august 2013, 11:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lastel, kellel esineb kooli tagasi minemisega raskuseid, peaksid hoidma kinni regulaarsest pissigraafikust, ütlevad spetsialistid ja soovitavad ärgitada lapsi iga kahe tunni tagant tualetis käima, vahendab Emmedeklubi. Aju kontrollib põit, seega regulaarsed tualetikülastused aitavad aju ja põie suhtlust ka üleüldiselt parandada.
Põiekontroll areneb lastel sujuvalt. Öine kontroll on selle viimane etapp ja areneb üldiselt välja selleks ajaks, kui laps on 6-7 aastane. Mõned lapsed jätkavad voodimärgamist kuni 10-aastaseks saamiseni või veelgi kauem.
Füüsilised ja emotsionaalsed stressiallikad soodustavad nii päevast kui öist enureesi. Enamasti ei olegi põhjus anatoomiline või bioloogiline, vaid tegemist on elustiili probleemidega, näiteks regulaarse tualetikülastuse puudumine, suur vedeliku tarbimine ja seda soodustav toitumine. Muutused elustiilis lahendavad probleemi 80 protsendil juhtudest.
Arst soovitab:
Välista meditsiinilised seisundid, mis põhjustavad kusepidamatust: diabeet, kuseteede infektsioon, neeruhaigused. Lisaks ka spetsiifilised anatoomilised iseärasused kuseteedes ning neuroloogilised häired aju signaalides.
Anna oma lapsele teada, et see on parandatav seisund ja toeta teda emotsionaalselt.
Jälgi, et menüüs oleks palju kiudaineid, tooreid puu- ja juurvilju.
Anna lapsele piisavalt vedelikku juua, et urineerimine oleks kergem. Vedeliku tarbimise piisavust näitab kõige paremini uriini värv, mis peaks olema õrnkollane või sama selge nagu vesi.
Anna lapsele kooli kaasa pudel vett, võid seda maitsestada sidruni ja meega. Suhkrurikkaid jooke tasuks vältida.
Vähendage 3 tundi enne und vee joomist.
Enne und tuleks tualetis käia.
Enne arsti juurde minemist pidage mitu päeva tualetikülastuste päevikut. Kirjutage sinna, mitu korda laps pissil käib ja kui palju õnnetusi päeva jooksul juhtunud on.
Kuigi võib tunduda, et kooli minnes probleem süveneb, võib seda üldiselt juhtuda mistahes ajal.
Kehv toitumine ja harvad tualetikülastused on suurimad probleemi soodustajad. Kõhukinnisuse all kannatavatel lastel on ka tõenäolisemalt voodimärgamisega probleeme, sest mõlemad mõjutavad vaagnapõhjalihaseid. Kui laps ei saa soolt tühjendada, kipub ta ka oma pissit kinni hoidma, mis muudab ka õnnetuste juhtumise tõenäolisemaks.