Kuidas käituda, kui laps kardab pimedust?

Naine
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Panther Media/Scanpix

 Väikesed lapsed kardavad tihti pimedat ning öö varjus hiilivaid kolle. Kuidas aidata lapsel hirmudest jagu saada?

Mitmetel põhjustel kardavad lapsed tavaliselt siis, kui nad on üksi, seda eriti öösel ja pimedas, kirjutab Emmedeklubi. Nad kujutavad sageli ette igasuguseid hirmutavaid olendeid. Väga väikesed lapsed ei erista reaalsust fantaasiast ja kui nad ei saa aru, mis nende ümber on, läheb nende kujutlusvõime agaralt tööle.

Väikelaste puhul pole hirm pimeduse ees üldse ebatavaline. Neid ümbritsevad hirmutavad kujutised ja nende televiisorist või filmist nägemine võib hirme ainult toita. Päriselu uudised laste väärkohtlemisest või röövimisest võivad nende turvatunnet igas vanuses kõigutada. Samuti on tavaline, et stress ja ärevus võimenduvad öösel. Kui lapsed ei oska täpselt nimetada, mis neid rahutuks muudab, võivad nad öelda, et kardavad koletisi.

Sellised hirmud muudavad murelikuks siis, kui nad kestavad piisavalt kaua või on väga intensiivsed, näiteks kui nad häirivad tõsiselt lapse und või nende võimet mängida ning õppida ka päevasel ajal. Sel juhul tee kindlaks, et ta ei ole kogenud midagi traumaatilist ja otsi vajadusel abi professionaalidelt.

Võta lapse hirme tõsiselt, kuid üle reageerimata. On oluline mitte jätta tema hirme tähelepanuta või neid naeruvääristada. Kuula tema tundeid ja peegelda neid oma sõnadega, näiteks: «Ma näen, et Sa tõesti kardad.»

Rahusta teda. Ütle talle, et sa oled seal ja tal on ohutu. Lohuta teda, kui vaja ja näita talle, et tema toas ei ole midagi hirmutavat. See tähendab, et sa pead võib-olla toas tule põlema panema ja temaga koos kappi või voodi alla vaatama - see näitab talle, et kõik on korras.

Aita tal oma hirmudega toime tulla. Loe või mõtle välja lugusid pisikestest poistest ja koletistest.

Või sa võid temaga koos kujutlusvõimet kasutada ja koletisi mängida. Ta võib teeselda, et on koletis ja sina võid mängida last, kes räägib koletisele, et ta kas käitub hästi ja on tore või peab ta mujale minema. Või su laps võib mängida vanemat ja oma kaisukarule või nukule kinnitada, et ta hoolitseb nende eest ja kõik on nendega hästi.

Viimaks, vaata seda kõike lapse silmade läbi ja tuleta enda lapsepõlve meelde. Mis sind kunagi hirmutas? Ja mis sind nendel hetkedel lohutas? Nagu paljude aspektide puhul lapsevanemaks olemise juures, on meie enda lapsepõlve mälestused parim teave selle kohta, kuidas enda laste eest hoolitseda.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles