Räägi nii, et ta kuulab (ja kuula nii, et ta räägib)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Hiljutine uuring päädis äreva avastusega: paaride omavahelises suhtluses on sageli vähem mõistmist kui suhtlemisel võhivõõrastega. Cosmo uuris asja ja jagab sinuga hästitoimivaid suhtlemisnippe.

Ta tunneb su huumorimeelt, teab sinu lemmiklooma nime ning saab aru, kui tahad veidi vallatleda. Tundub ju enam kui loogiline, et teie omavaheline side on tugevam kui sinu ja suvalise inimese vahel, kellega vahetasid pilke poejärjekorras. Üks hiljutine uuring aga tõestas vastupidist. Tuleb välja, et mida lähedasem sa oma kutiga oled, seda rohkem probleeme võib teil teineteise mõistmisel tekkida. Kõlab kummaliselt? Tegelikult mitte, kui vaadata olukorda teise nurga alt. Kujuta ette, et pead jagama turistile juhiseid, kuidas saada punktist A punkti B. Sa kirjeldad talle väga täpselt ja detailselt kogu teekonda. Kui tegemist oleks aga sinu peikaga, juhendaksid sa teda stiilis: «See on kaks tänavat edasi, tead küll, selle imeliku kohviku juures, kus me ükskord söömas käisime.» Sulle tundub, et andsid talle väga selged juhised, aga tegelikkuses võib su poiss mõelda hoopiski sellele teisele «imelikule kohvikule», kus te samuti olete lõunatamas käinud.

Uurijad kutsuvad sellist olukorda lähisuhte eelarvamuseks ehk mida lähedasemad kaks inimest on, seda enam nad omavahelist mõistmist ülehindavad. Kuna sina ja su kutt räägite palju enamast kui teejuhistest, jätab see palju ruumi möödarääkimisele ning vääriti mõistmisele. Eelpool mainitud uuringu kohaselt on paaride omavahelises suhtluses väga levinud kolm suurt viga, mis viivadki «juhtmed koos»-olukorrani. «Suhtlemisvigade ennetamine muudab teie suhte palju tugevamaks,» ütleb Ken Savitsky, Williamsi kolledži psühholoogiaprofessor ning üks uuringu läbiviijatest. Loe edasi, et teada saada levinud suhtlemisapsakatest ning nippidest, kuidas neid vältida.

Viga nr 1

Kodeerimine

Üks esimesi asju, mida Savitsky uuringu käigus märkas, oli see, et inimesed arvavad, et nende jutt on paarilisele alati mõistetav, ükskõik, kui selgelt või segaselt nad end ka ei väljendaks. Nii mõtleski Savitsky välja mooduse, kuidas hinnata tegelikku olukorda. Ta palus naistel öelda mitmemõttelise lause: «Siin on nii palav,» mille all võib silmas pidada temperatuuri, kuid ka vihjet flirdiks. Katse tulemus näitas, et nii võhivõõrad kui ka lähedased inimesed dekodeerisid lauset võrdselt valesti.

Selgitamaks kirjeldatud katse olulisust, mõelgem ühele väga tihti esinevale arusaamatusele. Su peika plaanib õhtul sõpradega välja minna ning sa uurid, millal ta tagasi tuleb. Ta vastab: «Mitte väga hilja.» Kui kell on tiksunud veidi üle südaöö, oled närviline, mures või mõlemat, sest sinu kutt pole endiselt koju jõudnud.

Selline olukord taandub erinevatele ettekujutustele. Tema jaoks tähendab veidi pärast südaööd varajast kojutulekut, samal ajal kui sina  tõlgendad seda vastupidi. Kui ta oleks öelnud, et tuleb koju kell üks öösel, oleks vääriti mõistmine ning segadus ära jäänud. Aga kuna ta oli oma väljaütlemises ebaselge, tõlgendasite te mõlemad olukorda erinevalt.

«Suhtes olevad inimesed mõistavad teineteist sageli valesti, sest nende omavaheline suhtlus on kodeeritud. Selline olukord võib aga tekitada arusaamatusi ja tülisid,» sõnab Clarki ülikooli psühholoogiaprofessor ning raamatu «The Marriage Checkup» autor James Cordova.

Et segast situatsiooni vältida, küsi mitmeti mõistetavate vastuste puhul alati täpsustust. Kui mees ütleb, et «ei tule hilja», uuri temalt umbkaudset kojutuleku kellaaega. «Kui palud oma kaaslaselt regulaarselt täpsemaid vastuseid, hakkab ta neid lõpuks ise andma, sest mõistab, et taoline info on sulle oluline,» ütleb raamatu «Emotional Fitness for Intimacy» autor Barton Goldsmith. Muidugi eeldab selline olukord ka sinupoolseid selgeid vastuseid. Näiteks,
kui sul on tunne, et tahad nädalavahetusel rahulikult chill’ida, ära ütle «ma tahan lõõgastuda», vaid seda, mida sa selle lause all tegelikult mõtled.

Näiteks: «Ma oleksin täna õhtul meelsasti sinuga kodus ja vaataksin mõnda head filmi.» Mida selgemalt te teineteisega suhtlete, seda vähem tekib tobedaid arusaamatusi.

Viga nr 2

Sa eeldad, et teil on ühine aju

Teine tüüpiline viga, mida paarisuhtes sagedasti esineb, on arvamus, et sinu partner mõtleb samamoodi nagu sina. Teaduslikult kutsutakse sellist käitumist sinu ja tema sulandumiseks. Kui oled kellegagi juba kaua koos olnud ja teda hästi tundma õppinud, hakkad oletama, et jagate samu mõtteid. Tegelikkuses ei pruugi see aga nii olla ning vääriti mõistmised võivad viia hirmsate tülideni.

Kujuta ette järgmist olukorda. Ütleme, et oled viimasel ajal söönud ebatervislikumalt, kui sul on kombeks, ja sa ei tunne selle üle uhkust. Kui sinu poiss-sõber või elukaaslane juhtub ühel õhtul  siis küsima, kas sa hommikul jõusaalis käisid, teed sina sellest kohe omad järeldused ning eeldad, et küsimuse taga peitub vihje, et sa peaksid rohkem trenni tegema. See on mõte, mida oled ise mõelnud, ning seepärast arvad automaatselt, et ka teised mõtlevad nii. Tegelikult uuris su peika jõusaali kohta vaid seetõttu, et teada saada, kas uus ja äge telekas nähtud trenažöör on juba teie spordiklubis kohal.

Teine tüüpolukord, kus oletused võivad viia riiuni, on kogemata vihjamine vanadele tüliõuntele. Ütleme, et olete minevikus kakelnud tema võimetuse üle planeerida oma aega. Te lahendasite selle probleemi ning nüüd, mitu kuud hiljem, uurid temalt, millised on ta plaanid reede õhtuks. Kuigi sa esitasid talle selle küsimuse ilma igasuguse tagamõtteta, võib tema sellest välja lugeda süüdistust ja vanale tülile vihjamist. Kui sulle tundub, et sinu küsimusest on valesti aru saadud, selgita rahulikult, mida sa täpselt silmas pidasid. Nii väldid mõttetut sõnelust ja tülitsemist juba eos.

Kui sa ei ole kindel, milline osa su väljaöeldust tabas tema nõrka kohta, ära muutu sõjakaks ega võta sisse kaitsepositsiooni. «Igaüks, kes on suhtes, teeb oma partnerile mingil ajahetkel tahtmatult haiget,» sõnab Saint Thomase ülikooli psühholoogiaprofessor ja raamatu «How To Love Your Wife» autor John Buri. «Hästi toimivad paarid suudavad aga keerulise ja ootamatu olukorra lahendada enne, kui see paisub suureks tüliks.» Nii et järgmine kord, kui küsid oma elukaaslaselt, kas ta juba on koeraga väljas käinud, ära lase sellel küsimusel kõlada nagu targutus ning paku pigem välja, et võiksite kolmekesi värske õhu kätte jalutama minna. Selline käitumine aitab tal mõista, et sa ütled seda, mida mõtled, ega peida oma lausete sisse varjatud sõnumeid või etteheiteid.

Viga nr 3

Oma keha ignoreerimine

Savitsky eksperimentides olid katsealused teineteise poole alati seljaga, mis tähendab, et suhtlus toimus vaid verbaalsel pinnal. Tegelikkuses kasutame lisaks sõnadele ja häälele ka kehakeelt – pilku, žeste ning erinevaid ilmeid. «Uuringut läbi viies oli minu jaoks ilmselge, et kehakeel ning näoilmed mängivad meie igapäevases suhtluses äärmiselt olulist rolli,» tõdeb Savitsky. Kehakeele ja sõnade vaheline ebakõla on üks suurimaid suhtekuritegusid.

Lähedased inimesed muutuvad üksteisega suheldes vabaks, vahel isegi üleliia. Näiteks, kui üks üritab teisele rääkida tema jaoks olulisest teemast ning teine pöörab selja, et lisaks kuulamisele ka nõusid pesta, võib see mõjuda ärritavalt. Või teine näide: sa ütled oma kutile, et edaspidi võiks nõud kohe pärast söömist ära pesta, pidades selle all silmas nii ennast kui ka teda. «Su hääl võib olla küll rahulik ning kavatsused õilsad, aga kui hoiad rääkimise ajal käsi puusas, mõjub see automaatselt vihjena, et su kallim ei suuda absoluutselt puhtust pidada,» sõnab raamatu «You Say More Than You Think» autor Janine Driver. «Ära hoia käsi puusas, ole vaba ja loomulik, nii näitad, et püüad asju läbi rääkida, mitte kedagi süüdistada ega midagi dikteerida.»

Segaduse vältimiseks jälgi alati, et sinu sõnad ja keha räägiksid ühte keelt. Kui tahad, et su kaaslane end sulle avaks, puuduta vestluse ajal tema kätt või põlve. «Mehed peavad tundma end turvaliselt, et laskuda emotsionaalsesse vestlusesse,» selgitab raamatu «How To Improve Your Marriage Without Talking About It» kaasautor Steven Stosny. «Mitmed uuringud on tõestanud, et mehed avanevad paremini, kui neid puudutatakse.» Oma kallimaga vesteldes ära unusta, et ka tema kasutab kehakeelt, mis sageli ütleb rohkem kui sõnad. Teineteise sõnade ja kehakeele usaldamine loob tugeva sideme ja hästi toimiva liidu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles