Läinud nädalal võttis Facebookis sõna spordilaagri juhendaja Tarmo Alt, kes ütles, et ta on pettunud tänaste laste suhtumises ja võimetes. Ka Naine24 avaldas tema seisukohavõtu täiendatud versiooni. Kasvatusteaduste doktor Kristi Vinter ütleb, et on loetud mõtetega väga nõus, ning põhjendab need seisukohad ka ära.
«Pole kahtlust, et tänased lapsed on kasvanud nii keskkonna kui vanemate arusaamade mõttes teistsuguses taustsüsteemis ning see, mida Tarmo Alt nimetab loominguliseks kasvatuseks, on kasvatusteadlaste hulgas tuntud vabakasvatusena, mida juba mõnda aega nimetatakse selle tegelikust ideest erineva väärtõlgenduse tõttu ka kasvatamatuseks. Rääkigem siis juba eufemismideta kasvatamatusest,» on Vinter resoluutne.
Vinter ütleb, et tänapäevane ühiskond on niivõrd keeruline ning oodata, et laps peaks ise suutma ära tajuda, mis on talle kasulik või vajalik, on vanema poolt naiivne. Lapsel ei saa olla elukogemust ega vaimset küpsust, mille najal hinnata olukordi või võtta vastu otsuseid.
Vanemate kiire elutempo põhjustab Vinteri sõnul selle, et minnakse kergema vastupanu teed ja tehakse pigem ise, et mitte kulutada oma aega lapse õpetamisele ning juhendamisele. Tegelikult peaks juba kolmanda eluaasta paiku õpetama lastele elementaarseid eneseteenindamise oskuseid, sest see on iga, mil laps on neile õpetustele kõige vastuvõtlikum. Laps, keda on kasvatatud enesega hakkama saama, ei näe seda kiusamisena, vaid peab seda iseseisvuse märgiks ning saab uhkusega iseendaga hakkama kõikides olukordades. «Tulevikku vaadates on vanema aja investeering kindlasti kasulikum. Räägi rohkem, pane vastutama, loobu (õpitud) abituse tekitamisest ja muu sarnane on Tarmo Aldi mõtetes kõike seda toetavad,» ütleb Vinter.
Mis puudutab vähese lugemuse ja liigse arvuti taga istumise seoseid, ütleb Vinter, et tegelikult on küsimus vanemate eeskujus. Kuna üha enam vanemaid ise raamatuid ei loe ning veedavad ohtralt aega arvutis, ei saa ka imestada, miks lapsed sama mustrit kordavad. «Reeglite ja ajapiirangute kehtestamine on arvuti kasutamist alustades laste puhul hädavajalik ning väldib hilisemaid probleeme, vaidlusi ning arvuti kuritarvitamist oma tervise ja suhete hinnaga. Arvutiväliste harjumuste tekitamine on seega igas mõttes kasulik ja vajalik,» soovitab Vinter.
Ta tõdeb, et kui lugeda kokku kõik päevas tarbitavad tekstid tähemärkide järgi, siis kindlasti loevad tänapäeva lapsed rohkem sõnu kui varemalt. Kuid internetis sisalduvad tekstifragmendid ei eelda süvenemist ning põhjalikku mõttetööd, seega ei saa võrrelda internetti raamatute lugemisega. Samuti on lugemine oluliselt rohkem pingutust nõudev kui ekraanilt audio-visuaalse materjali tarbimine. «Pigem üks sisukas raamat, kui tundide kaupa internetti, võiks laste mõtlemise ja sõnavara treeninguks olla Tarmo Aldi mõtteid kokku võtvalt hea soovitus,» sõnab ta.