«Mul on raske roojata. Väljaheide on kõva ja tualetis läheb kaua aega. Seda juhtus ka enne rasedust. Ma olen täheldanud, et kui ma joon päevas vähemalt 2l vedelikku, siis probleemi pole. Kas kõhukinnisus on seotud rasedusega? Kas ja millal ma peaksin arsti poole pöörduma?» küsib lugeja.
Lugeja küsimusele portaalis Emmedeklubi vastab kirurg Kaspars Snipe.
Kui naisel on sageli probleeme pärasoole tühjendamisega, võiks nõu pidada dietoloogiga.
Selliseid häireid esineb sünnitusjärgsel ja raseduse ajal väga sageli. Küsimus on lihtsalt selles, mil määral see mõjutab naise elukvaliteeti, heaolu, mõtteid ja igapäevaseid tegevusi.
Sageli peetakse seda normiks, mida ei tule vaadata kui probleemi. On mitmeid viise kõhukinnisuse põhjuse teada saamiseks. Sellest probleemist on võimalik ka vabaneda.
Rasedatel kipub kõhuõõnes rõhk tõusma. See surub vaagnapõhjale ja tekitab erinevaid funktsionaalseid muutusi, mis on seotud lihastoonusega.
Vaatleme seda kui liivakella. Kui liiv läbi peenikese kaela alla ei saa, siis üleval surve tugevneb. Kui sulgurlihas saab lõõgastuda ja väljaheide väljutatakse, surve väheneb. Vastupidisel juhul, kui läbi «kaela» midagi ei liigu, ei saa soolesisu välja tulla ja see põhjustab veelgi suuremat kõhukinnisust.
Kuigi seda nimetatakse üldiseks seedetrakti funktsionaalseks häireks, tuleks siiski põhiprobleem välja selgitada, milleks on kindlasti vaja külastada arsti.
Tavaliselt aitab selle vastu liikumine ja õige toitumine. On teada, et lihaste tegevus lahendab osa probleemist ise – 60 protsendil juhtudel läheb kõhukinnisus ise üle.