Soovid endale tätoveeringut? Loe ühe naise kogemust sellest, mida ta oma kakskümmend aastat tagasi tehtud tätoveeringutest nüüd arvab ning mõtle igaks juhuks oma plaan veelkord läbi.
Naine tätoveeringutest: oleks ma teadnud kui koledaks mu mässumeelsus osutub
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Inglise naine Imogen Edwards-Jones hoiatab leheküljel Daily Mail noori end tätoveeringutega kaunistamast. «Sa ei pruugi kahetseda seda homme, kuid kahekümne aasta pärast kahetsed sa kindlasti,» kuulutab naine.
«Mul on elus kolm kahetsust. Nad on pääsukese, liblika ja lillekese kujulised,» ütleb Imogen. Praegu, neljakümnendates kahe lapse emana, ei suuda ta isegi mõista, mis toimus tema peas 25 aastat tagasi. Ta ei tea kuidas võis ta neid tätoveeringuid ilusaks pidada või mis oli nende tähendus. Meeles on ainult eesmärk – olla lahe ning mässumeelne.
Ühest tätoveeringust ei piisanud. Lisandus teine ja kolmaski. Viimasena lasi Imogen enda puusale tätoveerida liblika, mis reivipidude UV-valguses värvi vahetas. «Värvi ta tõesti vahetas,» iroonitseb Imogen, sest nüüd meenutab ta tätoveering pigem sinikat kui liblikat. «Ükskõik kui kaunis näeb tätoveering välja vahetult peale selle tegemist, nad venivad ning muutuvad ajaga hägusemaks,» teab ta nüüd.
Naine leiab, et tätoveeringute populaarsus on taunimisväärne ja selles on süüdi popstaarid, kes annavad noortele vastutustundetut eeskuju. Tema meelest on irooniline see, et inimesed peavad end tänu oma tätoveeringutele unikaalseks. Samas on tätoveeringud nii levinud, et eristumisest ei saa rääkida. Keskikka jõudes võib tätoveeringu olemasolu muutuda frustreerivaks.
«Ka mina mõtlesin kunagi, et näitan nendega oma loovat külge. Kuid iga kord, kui ma nüüd sooviksin välja näha peen või glamuurne, vahivad need ähmased plekid mulle vastu,» on Imogen õnnetu.
Ka teised märkavad neid: «Ja isegi kui ma suudan nad momendiks ära unustada, küsib mõni tarkpea minu käest, et kas minuga on juhtunud mingi kohutav õnnetus, et mu jalgadel sellised jõledad laigud on. Tavaliselt vastab mu kaheksane tütar seepeale, et need on ta ema nõmedad tätoveeringud. Ja tal on õigus.“
Imogen on kaalunud tätoveeringute eemaldamist, kuid see on kallis, valus ning tulemusena võib sellest jääda praegusega samaväärselt kole arm. «Kui ma oleks vaid seal salongis istudes teadnud, kui tavaliseks ja nõmedaks mu pöörane mässumeelsus osutub!“
Vaata Imogeni sinikalaadseid tätoveeringuid SIIT.